Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2018/11/14/11572847t1hf3cd.jpg)
/nginx/o/2013/09/05/2207969t1h0222.jpg)
Kuni viimase hetkeni torkis mind kahtlus, kas 50 Cent ikka jõuab Tallinna. Siiani on meie maanurka jõudnud enamasti sellised välisesinejad, kelle esikhittidest on möödas juba terve igavik ja kellel uuemaid albumeid pole vähemalt viimase kolme aasta jooksul ette näidata.
Lauluväljakule saabudes tervitas mind esimeste seas hoone ette pargitud Lincolni limusiin. Nagu maa alt olid kõik hiphop-stiili austajad välja ilmunud ning lauluväljak oli üle ujutatud suurtest nokkmütsidest ja lohvakatest teksadest.
Esineja saabumises kahtlemine lõppes koos tuttavate rütmidega ja lavale saabunud räpparitega. Kui reeglina saab eesti publik alles viimaste laulude ajaks tantsuhoo sisse, siis tundub, et seekord olid lauluväljaku vallutanud tõelised fännid, kes artisti esimeste nootide peale käed õhku tõstsid ja tantsima hakkasid.
Laulude vahele hingetõmbeks kommenteerisid 50 Cent ja tema kaaslane lavalt Eesti neidude head väljanägemist. Lava ees kontserti nautinud pisikesel fännil Oskaril õnnestus koguni lavale saada. 50 Cent sirutas käe rahva sekka ja tõmbas sealt püünele pisikese, vast 47-aastase poisi.
Noored eestlased on ilmselt tänu arvutimängudele ja televiisorile tublid inglise keelt rääkima ja nii oskas poiss küsimusele «Whats your name, boy?» vastuseks anda «Oskar». Kuna mitmetuhandeline publik tegi seepeale kõva lärmi, pidas 50 Cent paremaks panna natukene hirmul Oskari tagasi sinna, kust ta poisi võttis.
50 Cent on tõenäoliselt see artist, kelle nime teab eelkõige noor publik, aga kelle muusikat on kuulnud ka vanem generatsioon. Olgugi, et alguses ei oldud võib-olla isegi päris kindlad, kelle kontserdile tullakse, võis kontserdi keskpaigaks ka vanemaid koos lastega näha hiphopi rütmis jalalt jalale tammumas, kui mitte tantsimas.
Kui hakkas aga kõlama New Yorgis sündinud ja keerulisi teid pidi kuulsuse saavutanud räppari esikhitt «In da club», ma ei liialda, kui ütlen, et lauluväljak hullus. See oli tõenäoliselt hetk, mil isegi kõige hiphopi-võhiklikum inimene sai aru, kelle kontserdile ta on tulnud.
Kontsert kulmineerus publiku pika kiiduavaldusega, mille vastuseks kostis lava tagant 50 Centi hääl: «Afterparty at Radisson SAS. Ladies only!» Nagu hiljem selgus, olidki räppar ja tema meeskond läinud pärast kontserti Deja Vusse, kust kutsuti kenad näitsikud Radissoni presidendisviiti aferpartyle.
Kui tavaliselt kuuled kuulsate artistide kontserdil vaid paari tuntud laulu, siis 50 Centi kontsert oli selle poolest erand. Kogu pooleteisetunnise kava jooksul jäi kõrvu vaid kaks-kolm laulu, mis tänaseni raadiost tuntud ei ole. Päris paigal seisvaid inimesi oli samuti raske leida, kuna need, kes kohale olid tulnud, ei jäänud ka üldisest melust puudutamata.
-----------------------------------------------
Kuidas meeldis?
Kaarel Kose, Soojendusbändi A-Rühm liige:
Oli ikka hea kontsert! Kui sellise rahvamassi suudavad käima tõmmata kaks mikrofoniga meest ja üks tausta mängiv mees, on see päris kõva saavutus. Olen näinud ka võimsamaid laive, 50 Cent mu absoluutsete lemmikute hulka ei kuulu, seepärast olingi üllatunud, et kontsert nii hästi välja kukkus. (elu24.ee)
Lowry, laulja:
Mulle kontsert meeldis. Sain sealt põhimõtteliselt kõike, mida ootasin. Ta on selline massiivne attitudeiga räppar. Samas ei olnud suurejoonelist pürotehnikat ja hiigelekraane. Ma ootasin rohkem huvitavaid tehnilisi lahendusi.