Geen, mis seob vasakukäelisust ja skisofreeniat, tuvastati Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste koostöös maailma mainekate ülikoolide ja uurimislaborite esindajatega.
Vasakukäelisuse ja skisofreenia seos selgus Eesti teadlaste abiga
15. august 2007, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) teadlased osalesid selle suve ühe kõmulisema teadusavastuse sünnis nad aitasid tuvastada geeni, mis mängib rolli ühekorraga nii vasakukäelisuse kui skisofreenia ilmnemises.
TTÜ geenitehnoloogia instituudi molekulaarbioloogia õppetooli juhtaja professor Tõnis Timmusk identifitseeris mõne aasta eest Soomes koos sealse uurija Juha Lauréniga senitundmatu geeni LRRTM1. Esialgu polnud teadlastel aga aimu, mida identifitseeritud geen teeb.
Suur projekt
Uuringuid jätkas enam kui 20 teadusasutusest koosnev konsortsium, mida juhtis Oxfordi teadlane Clyde Francks ja kuhu kuulusid ka Laurén ning Timmusk oma doktorantidega Tallinna Tehnikaülikoolist. Töö tulemusena ilmus paari nädala
eest artikkel ajakirja Nature
haruväljaandes Molecular Psychiatry, mis osutas geeni LRRTM1 seosele nii vasakukäelisuse kui ka teatud tüüpi skisofreeniaga.
Uudis, mis kuulutas skisofreenia ja vasakukäelisuse seotust, läks rändama üle kogu maailma ning jõudis ka Eesti pressi, kuid Eesti teadlaste panus selle avastuse sündi jäi meedias mainimata.
«Skisofreenia ja vasakukäelisuse seos on suhteliselt tugev», sõnab TTÜ doktorant Indrek Koppel, kes kuulub koos Timmuski ja doktorant Priit Pruunsillaga artikli autorite ringi. «Skisofreenikute hulgas on vasakukäelisi ja segakäelisi mitu korda rohkem kui teiste inimeste seas. Aga millest see tuleb, seda teatakse võrdlemisi vähe.»
Samas tuleb meeles pidada, et LRRTM1 avaldumine kellegi genoomis annab vaid statistilise soodumuse nii vasakukäelisuse kui ka skisofreenia väljakujunemiseks: mõlema nähtuse tegelik ilmnemine sõltub arvatavasti väga paljude seni veel tundmatute faktorite koosmõjust.
«Skisofreenia ei ole monogeenne haigus. LRRTM1 annab vaid soodumuse, haigusel võib olla veel tuhat muud põhjust,» kinnitab Timmusk. «See ei tähenda, et vasakukäelised ongi skisofreenikud.»
Oxfordi Ülikooli teadlased eesotsas Clyde Francksiga tegid kindlaks, et nii vasakukäelisuse kui skisofreenia soodumust tekitav geen on just LRRTM1. See kuulub haruldast tüüpi geenide kilda, mida on inimese 23 000 geeni seas vähem kui 50. Need on geenid, mis on täielikult pärandunud ühelt vanemalt, lülitades seejuures välja teiselt vanemalt pärineva sama funktsiooniga geeni. Ka LRRTM1 pärandub ainult isaliini pidi, summutades vastava funktsiooniga emaliinist pärineva geeni.
Kasutasid hiiri
Oxfordi teadlased pöördusid oma avastuse järel Tallinna Tehnikaülikooli kolleegide poole, kes asusid otsima geeni avaldumist oma ajukoeproovide kollektsioonis ning võrdlusmaterjalina ka hiirte ajudes. Osalt just Tallinnas paberile pandud tulemuste põhjal sündis ka teadusartikkel.
Inimesed erinevad teistest imetajatest muu hulgas ka selle poolest, et meie liigil on tugev kalduvus paremakäelisu-
sele.
Enam kui 90 protsendil inimestest on parem käsi osavam kui vasak ning see ei sõltu rassist, soost ega kultuuritaustast. Me saame parema- või vasakukäeliseks juba väga varases looteeas: valdaval osal seitsme nädala vanustest loodetest on parem käsi rohkem arenenud kui vasak.
Ühelgi loomaliigil pole avastatud nii tugevat käelisuse-eelistust. Näiteks hiired jagunevad enam-vähem võrdselt parema- või vasakukäpalisteks. Inimahvidel on küll täheldatud tendentsi paremakäelisuse suunas, kuid võrreldes inimesega on see väga nõrk.
Parema käe tegevust juhib vasak ajupoolkera, kus paikneb ka kõnekeskus. Just inimkõne tekke ja arenguga seletavadki teadlased meie liigi parema käe lembust.
Seosele kõnekeskusega näib viitavat ka tõsiasi, et üks skisofreenia peamisi sümptomeid on just kõnehäired ja -raskused.
Vasakukäelisust ei tasu karta
Vasakukäelise lapse vägisi paremakäeliseks õpetamine pigem suurendab skisofreenia väljakujunemise riski, hoiatavad teadlased. «Lapse kasvatamisel pole midagi hullemat kui ähvardada teda sellega, et kui sa parema käega kirjutama ei õpi, siis kujuneb sust skisofreenik,» hoiatab geeniteadlane Indrek Koppel.
Esiteks ei muuda seesugune kasvatuslik vägivald enam lapse geneetilist tausta ning kui geenides tõesti leiduvad skisofreenia alged, kujuneb haigus välja niikuinii.
Teisalt võib lapse loomuse allasurumine hoopis ergutada psüühiliste häirete, näiteks ärevushäirete teket.
Kolmandaks ei tasu unustada, et ligikaudu kümnendiku inimeste vasakukäelisusel peab leiduma evolutsiooniline põhjus. Teisisõnu, vasakukäelisus peab olema millekski ka kasulik. «Vasakukäelisusega kaasnev tasakaalu nihkumine aju paremasse poolkerasse annab inimesele juurde loomingulisi võimeid metafooride mõistmist, artistlikke omadusi jne,» sõnab Koppel.