Saaremaa süvasadam süütas taas kohtusõja

Marko Püüa
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saaremaa süvasadama ehitamine.
Saaremaa süvasadama ehitamine. Foto: Irina Mägi/Meie Maa

Tuliste vaidluste saatel valmis ehitatud Saaremaa süvasadam seisab taas keset kohtulahingut – sadama omanik nõuab ehitus-geoloogiafirmalt ligi viis miljonit krooni valuraha merepõhja väidetavalt vildaka uurimise eest.

Tallinna halduskohtus eelmisel nädalal arutlusele tulnud hagi sisu peitub Saaremaa looderannikul Küdema lahe põhjas. Vanas Tamme sadamakohas, kus Tallinna Sadam sai eelmisel aastal valmis ligi 135 miljonit krooni maksnud süvasadama.

Sadam väidab, et merepõhja uurimiseks palgatud OÜ REI Geotehnika ei teinud oma tööd põhjalikult. Nimelt arvestati kai projekteerimisel paepinnasega, kuhu kai toetada, kuid ehitamise käigus selgus, et paekivi on arvatust märksa sügavamal.

«Paepinnas oli pea kaks korda sügavamal, vist isegi 30 meetri sügavusel,» märgib ASi Tallinna Sadam avalike suhete juht Sven Ratasepp. «Seepärast tuli meil kasutada teisi tehnoloogiaid ja ka uuemaid ning pikemaid toruvaiu.»

Tallinna Sadam paneb valearvestuse geodeesiafirma süüks, leides, et viga venitas sadamaehitust. Ka läks ehitus ligi 30 miljonit krooni kallimaks, kuid nii suurt kahjusummat kohtu kaudu ei nõuta.

Uuring olla vildakas

«Summa oleks suuremaks läinud ka siis, kui oleksime merepõhja kohta sama teadnud kohe alguses,» mainib ta. Küll aga leiab sadam, et REI Geotehnika peaks neile lepingu rikkumise eest maksma ligi viis miljonit krooni.

REI Geotehnika arvates ei pea nad Tallinna Sadamale sentigi maksma. Osaühingu geoloogiaosakonna juhataja Peep Kildjeri sõnul pandi neile juba alguses ehitustööde venimist süüks, kuid tõde olevat hoopis selles, et Tallinna Sadamal oli Saaremaa süvasadama ehitamisega pidevalt tuli takus. Küll pidid esimesed kruiisilaevad kohe-kohe sisse tulema ning tagatipuks oli Küdema lahte planeeritud Eesti esimene mereparaad.

REI Geotehnika versioon juhtunu kohta on järgmine. 2003. aasta talvel tellis Tallinna Sadam neilt Tamme sadama ehitusgeoloogilise uuringu. Detailplaneeringu eskiisis oli must valgel kirjas, et merepealsed rajatised ei tule vaivundamendile, ning selle järgi merepõhja uurimist alustatigi.

Kui välitööd olid lõppenud, sai puurimist juhtinud Kildjer sadama toonaselt projekteerijalt ootamatult teada, et võib-olla tuleb kai ikkagi vaivundamendile ning selleks on vaja paarist kohast andmeid paekihi sügavuse kohta. Kui Tallinna Sadam lubas lisauuringud kinni maksta, tegi Kildjer proovipuurimised ning siis saabus vaikus.

Kildjer mäletab, et sadama ehitajal oli pidevalt kiire, sest juba 2004. aasta mais pidid esimesed kruiisilaevad sisse tulema. Tookord tõmbasid aga sadamaehitusele pidurid peale rohelised, kes selle kohtusse kaebasid, kuid lõpuks kaotasid.

2005. aasta sügisel sai Kildjer kõne süvasadamat ehitama hakanud firmalt Merko. Selgus, et tellitud vaiad ei ulatugi paepinnaseni, sest see asus arvatust sügavamal. REI Geotehnikalt telliti uued kontrollpuurimised. Selgus, et paekivi on neis kohtades enam kui 30 meetri sügavusel.

Sadama mitu muret

Tallinna Sadam oli vahepeal uue projekteerija leidnud ning projekti kohendati. Telliti uued, pikemad vaiad ning lõpuks, 2006. aasta 16. juunil, teatas majandusministeerium: «Täna kell 14 avatakse Saaremaal Tagaranna poolsaarel pidulikult süvasadam, mis ehitati valmis kõigest kümne kuuga.»

Nüüd kinnitab Kildjer, et nemad tegid oma mõõtmised täpselt esialgse projekti järgi. Ta möönab, et palve peale tehtud proovipuurimistega võidi sattuda paeastangust varisenud massiivile, mis võis jätta mulje kindlast paepinnast. Põhjalikumaid uuringuid vaivundamendi jaoks toona ei nõutud.

Süvasadam on avalikkuse hambus olnud juba projekteerimisest peale. Juba enne ehituse algust, 2003. aastal alustasid selle vastu kohtus ristiretke keskkonnakaitsjad, kes polnud rahul keskkonnauuringutega, viimasel ajal on aga räägitud sadamast kui varjusurmas olevast.

Plaanitud neljakümne kruiisilaeva asemel pole sel hooajal sadamas käinud kümmetki. Saaremaa sadama tasuvusajaks on planeeritud ligi 40 aastat.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles