Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) juhi kohalt ootamatult lahti lastud Ülo Viilupile võis muu hulgas koha maksta segadus aruandluses, mis annab vastaka pildi sellest, kui palju riigi metsa tegelikult raiutakse.
Segadus metsaraiumises maksis koha
30. august 2007, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Avalikkusele eelkõige arvukate piknikuplatside rajajana silma jäänud RMK on tegelikkuses Eesti üks mõjuvõimsamaid asutusi, mille miljardi kroonini küündivat aastakäivet võib võrrelda Tallinna Sadama või Eesti Energia omaga. Kogu see rikkus on pärit riigimetsast, mida on 2,3 miljonit hektarit ehk nelikümmend protsenti kogu Eesti rohelisest kullast.
Kogu selle varanduse haldamise on keskkonnaministeerium andnud RMK-le, mida Viilup viimased kaks ja pool aastat juhtis.
Tõsised küsimused
Viilupi lahtilaskmise vastu oli teisipäeval vaid üks RMK nõukogu kaheksast liikmest. Neli tundi väldanud «vallandamiskoosoleku» järel viitas nõukogu reformierakondlasest esimees Ülle Rajasalu mitmele auditile, mille järgi ei saa nõukogu olla tema sõnul päris kindel majandusaasta aruannete õigsuses.
Midagi kriminaalset Viilupile ette ei heideta, kuid küsimusi Rajasalu sõnul on. Näiteks miks on raiutud metsa kohta metskondades ühed numbrid, RMK peakontoris Tallinnas aga teised. Samas sõltub neist numbritest metsastrateegia ehk muu hulgas see, kui palju ja kus metsa raiuda võib.
Ka keskkonnaminister Jaanus Tamkivi möönis, et nad on riigikontrollist raienumbrite erinevuse kohta infot saanud, ning selle põhjal tuleb tõdeda, et me tegelikult ei tea, kui palju riigimetsa raiutakse. «See häirib meid väga sügavalt,» sõnas ta. «Me ise oleme arvamusel, et need numbrid, mis me RMKst saame, on õiged, kuid kui riigikontroll väidab midagi muud, siis... planeerimise aluseks on ikkagi numbrid, ja kui need on valed...» arutles minister.
Kuna riigikontroll avalikustab oma auditi alles lähema paari nädala jooksul ning seepärast ei saanud Postimees eile vastust küsimusele, kui suur erinevus raienumbrites on.
Tamkivi sõnul on RMK puhul tekkinud ka küsimus, et kui nende aastane müügitulu oli mullu 1,12 miljardit krooni, siis miks oli kasum tagasihoidlik 33 miljonit krooni.
«Samas tuleb muidugi märkida, et tegemist pole aktsiaseltsi, vaid riigitulundusasutusega, mis tegeleb ka puhkemajandusega. See on kulu ja sisse ei too, kuid kasuminumber peaks sellegipoolest suurem olema,» rääkis ta.
Nii nägi minister, et RMK peab hakkama toimima äriühinguna ja arengutega kaasa minema. «Seda, kui palju raiuda, peavad ütlema metsandusspetsialistid, poliitikaga siia sekkuda oleks ohtlik,» sõnas Tamkivi. «Kuid asjatundjad on pakkunud, et koos erametsadega võiks raiemaht olla 12 miljonit tihumeetrit, meil on see 56 miljonit.»
RMK nõukogusse kuuluva Eesti Metsatööstuse Liidu tegevjuhi Andres Talijärve sõnul on RMK tegevusetuse tõttu Eestis viimastel aastatel raisku läinud 60 000 hektarit riigimetsa, mis on jäänud majandamata.
«Oleks pidanud aktiivsemalt mõtlema selle peale, kuidas metsasid paremini majandada. Skeem, mis praegu toimis ja mis oleks senise juhatuse esimehega edasi toiminud, ei olnud rahuldav,» selgitas Talijärv BNSile Viilupi vastu hääletamist.
Rahvaliit kaitseb
Kogu oma ametisoleku aja on Viilupit saatnud endise keskkonnaministri Villu Reiljani vari. Kui ta 2004. aasta veebruaris RMK juhi kohale pandi, viitasid nii RMK eelmine tegevjuht Aigur Kallas kui ka toonane rahandusminister Taavi Veskimägi, et rahvaliitlane Reiljan sai oma mehe pukki. Oli ju Viilup Reiljani koolivend ja nõunik.
Viilupi lahtilaskmine sundis Rahvaliidu kontorit eilegi sõna võtma. Erakond teatas, et selline samm näitab ainult soovi hakata tulevikus rohkem riigi metsa raiuma. Viilupi juhtimisvigadega polevat siin midagi pistmist. Ülo Viilupiga ei õnnestunud Postimehel eile ühendust saada.
Riigimetsa Majandamise Keskus
Loodi 1999. aastal endiste riigimetskondade, puukoolide, koolituskeskuste, jahialade ning Metsamajanduse Ökonoomika- ja Infokeskuse õigusjärglasena.
Eesti üks suuremaid tööandjaid. Palgal on üle 1100 inimese, neist enamik professionaalsed metsakasvatajad.
Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas, üks ülesandeid on riigile metsast tulu teenida, raiudes ja müües metsamaterjali.
Allikas: RMK, keskkonnaministeerium