T, 27.09.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

30 tonni lemmikloomi satub otsekohe surma

Tuuli Koch
30 tonni lemmikloomi satub otsekohe surma
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kui 14 päeva jooksul keegi puuri ees ei peatu, siis saab tänavale heidetud endisest lemmikloomast üks ühik tonnides arvestatavas lemmikloomade laibamassis.
Kui 14 päeva jooksul keegi puuri ees ei peatu, siis saab tänavale heidetud endisest lemmikloomast üks ühik tonnides arvestatavas lemmikloomade laibamassis. Foto: Raigo Pajula

Kaisuloomast vastu enese soovi hulkuvaks tänavaloomaks saanud kassist-koerast saab aasta-aastalt järjest kurvem ühik tonnides arvestatavas arvureas – sel aastal võib sattuda tänavalt otse surma ligi 30 tonni väikeloomi.

Eesti suurimas loomsete jäätmete käitlemise tehases Väike-Maarjas käib suure töökoormuse tõttu arvestus tonnides, mitte loomi tükikaupa kokku lugedes. Kui möödunud aastal tõid lepingupartneritest varjupaigad tehasesse 24 tonni hukatud või liikluses hukkunud väikeloomi, siis tänavu esimese poolaastaga küünib arv juba 19 tonni ligi.

Kaks nädalat armuaega

Tehase juht Peeter Maspanov räägib igapäevatööst kiretult, kuidas endised lemmikloomad purustatakse peeneks massiks, nii et suurim tükk võib olla 50 millimeetri suurune, ning keedetakse ühtlaseks massiks.

«Nagu süldi tegemine. Nii halvasti kui see ka ei kõla,» tunnistab Maspanov ja kinnitab, et tegemist on vaid kassidest-koertest lemmikloomadega.

Tänavatele jõudvad kassid-koerad maanduvad parimal juhul loomade varjupaigas, halvimal juhul tänaval autorataste all, kust nad samuti Väike-Maarja katlasse jõuavad.

Loomade varjupaigas on lemmikloomadel armuaega tegelikult 14 päeva. Kui neile selle aja sees uut kodu ei leita, siis on õigus nad hukata.

Neist 14 päevast on loom kümme päeva karantiinis. Seega jääb neil sisuliselt neli päeva, et end puuris oma pärisomanikule uuesti tutvustada.

Tallinna külje all asuv MTÜ Loomade Hoiupaik on üks suurimaid Väike-Maarja lemmikloomakatla varustajaid. «Läinud aastal läks meie juurest küll 85 protsenti loomadest elusalt oma vanasse või uude koju, kuid igal kuul saadame välja kaks prügikonteineritäit lemmikloomi,» tunnistas varjupaiga haldus- ja koolitusjuht Rein Kikerpill.

Poolsada tonni surnukehi

Puurides rõõmsalt saba liputavad kutsikad ja oma kodudest tänavatele sattunud päevinäinud koerad karjusid eile võidu potentsiaalseid peremehi enesele lunides.

Eesti Loomakaitse Seltsi esindaja Heiki Valneri meelest on surmakatlasse sattuvate lemmikloomade arv kultuurrahva jaoks arutult suur.

Ta lisas, et kogu hukkamisprotsess on riigile majanduslikult kahjulik, sest keegi peab looma kinni püüdma, loomi peab varjupaigas vaktsineerima ja toitma. Seejärel nad hukatakse ja laibaauto peab sõitma Väike-Maarja poole.

«Kui lugeda kokku, kui palju lemmikloomi maetakse kalmistutele või lihtsalt metsa alla, siis ei tule aastas mitte 30, vaid vähemalt 50 tonni lemmiklooma laipu,» tõdes Valner.

Mustad arvud

Hukatud loomad:

• 2005 – 4358 kg lemmikloomi (purustati Väike-Maarja tehases)

• 2006 – 23 934 kg

• Tänavu augustis – 18 677 kg

Suurimad korjuste viijad:

• 2006 – MTÜ Loomade Hoiupaik – 12 460 kg väikeloomi

• 2006 – Grey Dogs – 52 80 kg väikeloomi

• 2007 – MTÜ Loomade Hoiupaik – 7460 kg väikeloomi

• Grey Dogs – 5420 kg väikeloomi

Allikas: Väike-Maarja loomsete jäätmete utiliseerimise tehas

Tagasi üles