Nõmme elanikud kahtlustavad, et pärast kanaliseerimistöid on nii mõnelgi tänaval uus asfaltkate mõnes kohas varasemast ligi pool meetrit kitsam, ametnikud kinnitavad et asfaldi pealt kokku ei hoita.
Torustike paigaldus muudab Nõmme tänavad kitsamaks?
4. oktoober 2009, 17:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tore küll, et meie tänavale ka lõpuks kanalisatsioon jõudis, aga asfalt on pärast tööde lõppu 30 cm kitsam. Ei võinud siis korralikku tööd teha,» kirus üks anonüümne kaebaja. Teise nõmmeka sõnul jätavad torudepanijad sõidutee asfaldi ja kõnnitee vahele umbes 30 cm laiuse killustikuriba, mis olevat vajalik vihmaveest vabanemiseks, sest sadevete kanalisatsiooni seal pole.
Kommunaalameti juhataja asetäitja Peep Koppeli sõnul pole alust arvata, et keegi asfaldi pealt kokku hoiaks. «Projektis on alati kindlaks määratud, missugune peab tee laius pärast remondi lõppemist olema. Hiljuti võeti uued kaevetööde eeskirjad vastu ja nende kohaselt tehakse asfaltkate mõnes kohas pigem laiem, kui kitsam,» ütles Koppel. Ta lisas, et kui uus asfaltkate vanast siiski kitsam on, võib tegemist olla töövõtja omavoliga.
Kommunaalameti ehituse ja järelevalve osakonna vanemspetsialist Hardi Tamme selgitas, et Nõmme kõrvaltänavatel toimuvate kanaliseerimistööde näol ei ole tegemist klassikalise teeremondiga. «Seal toimub tänavakatete kaevetööde järgne taastamine, kus Tallinna linn saab nõuda üksnes olemasoleva teekatte ja haljastuse taastamist,» rääkis Tamme.
Nõmme tänavad on tema sõnul enamuses kitsad ja seal puuduvad suures osas nii kõnniteed kui ka sademevee kanalisatsioon. Seetõttu kasutataksegi sademete ärajuhtimise ühe lahendusena killustikriba. «Killustiku näol on tegemist imbalaga, kus toimub sademete juhtimine teelt pinnasesse. Killustikriba imbala eesmärk on leevendada olukorda sademete kanalisatsiooni puudumisel,» selgitas ametnik.
Ta lisas, et Nõmmel on tegemist maantee tüüpi tänavatega, kus kehtivad teised põhimõtted, kui tavalistel linnatänavatel. «Teekatte laius projekteeritakse lähtuvalt alusplaanist, mis ei pruugi alati kattuda tegeliku asfaltkatte laiusega. Katete laiuse projekteerimisel arvestatakse ka liiklusohutust: paljud elektripostid Nõmme tänavatel on teekatte sees või teele liiga lähedal. Teekatte laiuse muutmisega jäävad postid ohutusse kaugusesse,» rääkis Tamme.
Ametnike sõnul pole sealkandis mõtet rääkida ka kõnnitee ja sõidutee vahele jäävast ribast, sest see, mida inimesed kõnniteeks nimetavad, on tavaliselt erinevate aegade jooksul ning pahatihti ilma projektita rajatud kõnnitee, mida ametlike paberite järgi üldse olemaski pole.