Läti nisuviina ebaseaduslikus müügiskeemis kahtlustatav astus kohtu ette

Martti Kass
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Maksu- ja tolliamet

Eile jätkus Pärnu maakohtus ettevõtja Kalev Männe süüasja arutamine, meest süüdistatakse mitme aasta eest ulatuslikus maksustamata viina sisseveos ja müügis.

Süüdistuse kohaselt organiseeris Männe, kes kohtus nimetas end Läti Daugavpilsi alkoholitehase Pallada nõunikuks, ülemöödunud aasta septembris Lätist Eestisse nii piirituse kui nisuviina toomise, kirjutas Pärnu Postimees.

2005. aasta 8. septembri varahommikul tabati Pärnu linnas kaks isikut, kes transportisid parasjagu suurest Volvo sadulveoki haagisest hulgilattu kaubaaluseid viinakastidega, kirjutas Postimees toona.

Tollitöötajad said kohapealt kätte kümme kaubaalust 550 kastiga, kus peitus 11 000 pudelit Lätis toodetud nisuviina Pšenitšnaja. Saatedokumente kaupa transportinud meestel ette näidata ei olnud. Hiljem esitatud dokumendid polnud nõuetekohaselt täidetud.

Uurijate hinnangul oli kurjategijatel selge kavatsus Lätist maksuvabalt kokku ostetud napsikoorem Eestis aktsiisimakse tasumata maha müüa.

Selle lasti puhul jäänuks riigil saamata ligi 350 000 krooni.

Uurijad selgitasid välja, et sama grupp tõi 2005. aasta veebruaris Eestisse ning jõudis maksudest kõrvale hiilides hulgiladude abil maha müüa umbes 22 000 pudelit Läti nisuviina.

Mehi, keda kahtlustatakse nisuviina smuugeldamises, on seostatakse ka 7. septembril ühe alkoholitootja territooriumi kõrvalt Viimsis avastatud 3000 liitrit piiritusega, mis oli riiki toodud samuti Lätist ja ebaseaduslikult.

Piirituse Eestisse toimetamise organiseeris Männe süüdistuse andmeil koos Margus Valdmanni, Tarvo Tamme ja Jaanus Kivikingaga, Läti viina Pšenitšnaja veo aga koos Valdmanniga. Männe pole neid tegusid omaks võtnud.

Eile kuulati üle osa tunnistajaid, kohtuistung jätkub täna.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles