Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/05/2232467t1h7709.jpg)
Estonia kaevanduses vormistatakse enamik tööõnnetusi olmetraumadena, sest õnnetuse puhul jääks kogu brigaad preemiast ilma.
Tänavu on Eesti Põlevkivi teatanud tööinspektsioonile ligi kolmekümnest tööõnnetusest, vahendas ETV saade Aeg Luubis.
Ida-Virumaa tööinspektor Ülle Politajev usub, et õnnetustest tuleb välja vaid kolmandik.Inspektsioon nõudis Eesti Põlevkivilt käskkirja tühistamist, mis õnnetuste puhul inimesed preemiata jätab. Politajev ütles, et töötajad pöördusid anonüümselt tööinspektsiooni palvega mõjutada tööandjat seda käskkirja likvideerima, kõrvaldama.
«Rääkisime sellest kontsernis tootmisdirektoriga ja tema lubadus oli selline, et see käskkiri annulleeritakse,» märkis Politajev.
Kaevandusjuhi sõnul teatatakse inspektsioonile kõikidest Estonias toimuvatest õnnetustest. Aasta alguses oli siin üks tõsisem juhtum.
Estonia kaevanduse direktor Aleksander Borovkov tõdes, et ühele õhkijale määrati töövõimetustase. «Oli selline juhtum, et üks tükk kukkus mehe jala peale ja kaks varvast amputeeriti,» tunnistas Borovkov.
Preemiasüsteem, mis kaevureid aastakümneid tagasi traumapunktides valetama sundis, kehtib ka praegu, kuigi reeglid on leebemaks muudetud. Nüüd ei jää õnnetuse pärast lisarahata mitte terve jaoskond, vaid terve brigaad. Nii et kui kellegi näpud masina vahele jäävad, siis jääb ka kolleeg poolest tuhandest kroonist ilma.
«Põhjus, miks me sellise lisaraha süsteemi sisse viisime on seotud sagenevate tööõnnetuste arvuga. 2005. aastal oli meil surmaga lõppev tööõnnetus ja me arutasime, mida teha, et olukord muutuks. Asi oli selles, et inimestel oli ükskõik kuidas kolleeg töötas, kas ta kandis kiivrit või ei, see polnud tema asi. Aga mina tahtsin, et brigaadis tuntaks vastutust ka oma partnerite pärast. Ja ma arvan, et meil õnnestus seda olukorda muuta, sest tööõnnetuste arv vähenes,» rääkis Borovkov.
Oma töötajate kindlustamist peab Eesti Põlevkivi liiga kalliks. Üksikuid kaevureid ükski kohalik kindlustusselts aga kindlustada ei taha ja välismaised firmad küsivad ohtliku töö tegijate kindlustamisel nii palju raha, et seda ükski kaevur ise küll kinni maksta ei suuda.
Vastu pole võetud ka tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse seadust, mida erinevad valitsused on lubanud juba kümme aastat. Alati on see punkt sisse kirjutatud ka koalitsioonileppesse.
«Tööõnnetuste ja kutsehaiguste vastu kindlustamine parandaks oluliselt töötaja olukorda, sest tööandja on kohustatud looma ohutud töötingimused, mis ei kahjustaks töötaja tervist ja eriti kurb on lugu minu arvates kutsehaigustega,» tõdes Politajev.
Tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse seadus parandaks kindlasti töötingimusi nii kaevandustes, ehitusel kui tööstuses, kus tööõnnetusi on kõige rohkem.
Aga neid tuhandeid kutsehaigeid, kes praegu endiselt tööandjalt hüvitist loodavad saada see seadus ei puuduta. Nemad peavad oma õiguste eest seisma kohtus.