Venelaste jaam Suursaarel – uus salasilm piiril

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Postimees.ee

Eesti õhukaitsespetsialistide sõnul on naeruväärne venelaste väide, nagu aitaks nende Suursaarele plaanitav radarijaam vältida Eesti ja Soome õhupiiri rikkumisi – Venemaa tahab lihtsalt paremat pilti Eesti õhuruumist.

Eelmisel nädalal üllatas Venemaa Soomet ja Eestit kahe huvitava uudisega.

3. oktoobril tegi Vene suursaadik Helsingis Aleksandr Rumjantsev Soome välisministrile Ilkka Kanervale ettepaneku läbirääkimisteks, et tulevikus vältida Eesti ja Soome õhupiiri rikkumisi Vene sõjalennukite poolt.

Kohe järgmisel päeval, 4. oktoobril teatati parajasti Moskvas visiidil viibivale Soome kaitseväe juhatajale admiral Juhani Kaskealale, et Venemaa kavatseb Soome lahes asuvale Suursaarele rajada radarijaama ja lennujuhtimiskeskuse. Põhjendus oli sama – et tulevikus vältida oma naabrite õhupiiri rikkumist.

Vana kontrollivajadus

Postimeest nõustanud õhukaitsespetsialistide hinnangul soovib Venemaa aga Eesti rannikust vaid 55 kilomeetri kaugusele saarele rajatava radarijaamaga taastada kontrolli Läänemerel.

Eesti õhuväe ülema kolonel Valeri Saare hinnangul võivad venelased Suursaarele paigutada kaugmaaradari, mille vaatluskaugus on kuni 400 kilomeetrit. Seejuures on Suursaar radarijaama rajamiseks sobi-

lik põhjusel, et saar asub kuni 175 meetri kõrgusel merepinnast ehk madalamal asuvad looduslikud takistused ei häiri radarikiirte levikut.

Samas lükkas kunagi ise Nõukogude armee õhukaitsevägedes radarijaama ülemana teeninud Saar ümber väited, nagu annaks Suursaarele rajatav jaam venelastele äkitselt ülihea ülevaate Eesti õhuruumis toimuvast.

Tema sõnul paiknes Nõukogude okupatsiooni ajal Baltikumis Nõukogude armee üks võimsamaid õhukaitseüksusi, millega vaadeldi õhuruumi kuni Lõuna-Norrani ning mis impeeriumi lagunedes teisele poole Narva jõge ja Pihkva järve kolis.

«Eesti piiri taga asub selle piirkonna võimsaim õhukaitseüksus. Väita, et Suursaarele radarit paigutades saavutavad nad täieliku ülevaate Eesti ja Soome õhuruumis toimuvast, ei ole tõsi, sest nad kontrollivad oma radaritega juba praegu mitmekordselt Eesti õhuruumi. Nad näevad kõike, mis toimub Eestis, kuni saarteni välja, võib-olla isegi Rootsi rannikuni,» nentis Saar.

Praegu jälgitakse kolonel Saare hinnangul Eesti õhuruumi korraga 4 kuni 5 kaugmaaradariga, mis asuvad näiteks Pihkva piirkonnas ja Kingissepas. «Liigutades ühte punkti 40 kuni 70 kilomeetrit ettepoole [st Suursaarele – toim], annab see veel viimase lihvi olemasolevale õhukaitsesüsteemile,» rääkis Eesti õhuväe ülem.

Tapa väljaõppekeskuse ülem, samuti oma karjääri Nõukogude õhutõrjevägedes alustanud kolonel Urmas Roosimägi seostas Suursaarele radarijaama rajamist sellega, et lähiaastatel renoveeritakse Eesti õhuväe Ämari lennubaas, mis on võimeline võtma vastu nii NATO transpordilennukeid kui ka õhukaitsehävitajaid.

«Kui kaugel asub Suursaar Ämarist? Kuskil 150 kilomeetrit. Kaugele radar näeb? Umbes 300 kilomeetrit. Kui kõrgel on see merepinnast? 175 meetrit. Kas ma pean veel midagi lisama?» arutles ta.

Saare sõnul juhitakse nii Vene sõjaväe kui ka tsiviillennukite liikumist Peterburi tsiviil-lennujuhtimiskeskusest ning sõjaväe lennujuhtimiskeskuse rajamine Suursaarele venelasi ei aitaks.

«Kui nad tõesti tahaksid vältida õhuruumi rikkumisi, siis peaksid nad suurendama oma personali pädevust ja

parandama väljaõpet. Paigaldama lennukitele moodsad

navigatsiooniseadmed, kas või samad GPS-süsteemid, mis meil on müügil,» soovitas Saar.

Luba suhelda

Samuti võiks Vene väejuhatus tema sõnul anda oma lenduritele loa suhelda Eesti ja Soome lennujuhtidega. «Kui Eesti lennuliiklusteeninduse keskuse lennujuhid näevad, et Vene lennuk lendab, üritatakse neile anda juhiseid, et te sisenete Eesti õhuruumi ja muutke kurssi. Meile on teada, et nad kuulevad, aga ei vasta,» sõnas kolonel.

Peterburist Kaliningradi ja vastupidi lendavad Vene sõjaväelennukid rikuvad Eesti kui ka Soome õhupiiri tavaliselt paaril korral aastas.

Ilmselt on selle peamiseks põhjuseks asjaolu, et Vaindlo saare juures läbib tsiviillennukite lennutrass Eesti õhupiiri, kuid Vene sõjalennukid Eesti õhuruumi siseneda ei tohi. Saar vihjas, et venelased võivad Eesti õhupiiri rikkuda ka tahtlikult.

Kahe aasta eest fikseerisid Eesti lennujuhid juhtumi, kus Peterburi tsiviil-lennujuht andis Vene mereväe lennukile Il-20 korralduse muuta oma marsruuti, kuna ta oleks sellega rikkunud Eesti õhupiiri.

«Sõjaväelennuki piloot vastas läbi avatud eetri, et ärge õpetage mind lendama, mulle on antud korraldus ja ma lendan siin. Ta ei öelnud, et mul on korraldus õhuruumi rikkuda, vaid et mul on korraldus sellel trassil lennata,» nentis kolonel Saar.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles