Lapsporno – mõne mehe räige hobi

Andrus Kaseorgu karistas kohus neljakuulise tingimisi vangistusega. Trellide taha peab ta minema vaid siis, kui ta järgmise pooleteise aasta jooksul mõne uue kuriteo toime paneb.

FOTO: Mihkel Maripuu

Andrus Kaseoru (32) välimus ei reeda millegagi nõrkust lapsporno vastu. Pigem võiks arvata, et tugeva kondiga Tallinna ehitaja Kaseorg maandab end sporti tehes, kui et istub arvutis ja naudib laste kallal toime pandud seksuaalkuritegusid.

 
Ometi leidis politsei Kaseoru sülearvutist tuhandeid foto- ja videofaile, mis kujutavad lapsi. Neist 3000 peal olid ringkonnaprokurör Saskia Kase sõnul erootilistes poosides alla 14-aastased lapsed, samuti kuni 18-aastastest tehtud pornomaterjal. Kaseorg oli neid kogunud ja oma arvutis hoidnud 2007. aasta augustist kuni 31. jaanuarini 2009, mil politsei tema hobile lõpu tegi.

Postimehe küsimusele, miks ta sellist kuritegelikku kraami kogus, Kaseorg ei vastanud. Küsis hoopis vastu, miks temast kirjutatakse, miks teda pildistatakse ja kellele seda vaja on. Prokurör Kase sõnul tunnistas Kaseorg, et kogus lapspornot enda tarbeks, uskudes seejuures, et tema ei tee mitte kellelegi liiga, kui seda vaatab.

Mitme näoga mehed

«Nii väidavad pea kõik pedofiilid,» lausus Kask. «Esmapilgul näib lapsporno kogumine ja hoidmine ehk tõesti süütu tegevusena, mis ei kahjusta kedagi ega tee kellelegi haiget.

Tegelikult on see raske kuritegu, sest pildid on ju lihast ja luust lastest, kelle kallal on toime pandud reaalsed seksuaalkuriteod.»

Kask nentis, et Eesti lapsi Kaseoru arhiivis polnud. Nagu ei olnud neid ka Toomas Kupitsa (58) enam kui 25 000 lapspornopildil, mida too pedofiil hoidis kodus 116s värviliste kaantega mapis. Põhja ringkonnaprokuratuuri vanemprokuröri Lea Pähkli sõnul printis Kupits kõik need pildid välja oma töökohas. Vahele jäi ta aga sellepärast, et osa tema piltidest leiti prügimäelt, kusjuures need olid Kupitsa töökoha blanketil.

Prokurör Pähkli väitel on võimatu maalida koondportreed Eestimaa pinnal elavatest mitme näoga meestest ehk nn passiivsetest pedofiilidest, kelle harrastus on otsida internetist lastest tehtud erootilisi ja pornograafilisi pilte.

«Lapspornohuviliste seas on igas vanuses inimesi, on vallalisi ja abielumehi, isasid ja vanaisasid,» rääkis Pähkel. Enamik neist ei ole prokuröri sõnul ise lastest pilte teinud ega lapsi rünnanud.

Passiivsed pedofiilid eelistavad Pähkli sõnul vaadata fotosid ja videoid alla seitsmeaastastest lastest - eriti kahe-kolmeaastastest, kuid isegi imikutest. Ja nimelt sellist pornot, kus laps on seksuaalvahekorras täisealise mehega.

«Samas pole lapsporno vaatamine karistatav, küll aga selle hoidmine. Kusjuures oluline pole, kas see on tallel arvutis, muudel andmekandjatel või lauasahtlis,» nentis Pähkel.

Pähkli sõnul on nad leidnud ka fotosid, kus ohvreiks on Eesti lapsed, kusjuures need fotod on teinud Eesti mehed, kes on neid lapsi ka ise ära kasutanud.

«Neid pilte ei ole nad kellegagi vahetanud ega kellelegi edasi andnud, need on nagu nende trofeed,» kirjeldas Pähkel.

Trofeefotode kogujad

Üks trofeefotode ja filmide tegija ja koguja oli näiteks pedofiil Arne Rand (59), kes vägistas viit alaealist tüdrukut ning kasutas oma pornofilmide «diivadena» kahe-, nelja- ja üheksa-aastasi lapsi.

Rand tegi lapspornot põhiliselt oma kodus, kus vajalik tehnika oli paigaldatud voodi otstesse. Vähemalt korra filmis ta pornograafilist materjali ka vabas looduses. Nüüd kannab Rand kümneaastast vanglakaristust.

Üks pornograafia ja erootika piiritlemise kriteeriume seisneb Pähkli väitel selles, et esimesel juhul kujutatakse üksnes seksuaaltoimingut, seostamata seda muude elunähtustega.

«Teose hindamine erootilise või pornograafilisena on õigusliku tunnuse tuvastamine, mis kuulub eelkõige kohtu pädevusse,» nentis Pähkel.

Karistused
Lapsporno valmistamise ja/või hoidmise eest karistatud:

• 2008. aastal jõustus 16 isiku kohtuotsus
• 2009 esimese 8 kuuga jõustus nelja isiku kohtuotsus
Allikas: justiitsministeerium
----------------------------------------------

Mis on lapsporno?

Ivi Papstel
justiits­ministeeriumi avalike suhete talituse juhataja:

Pornograafia on seaduses selgelt määratletud - see on selline kujutamisviis, mis teisi inimlikke seoseid kõrvale või tagaplaanile jättes toob seksuaalsed toimingud labaselt ja pealetükkivalt esiplaanile. Kui sellise teose loomisel (see võib olla joonistus, graafiline leht, maal, skulptuur, foto, heliteos, film, näidend vms) kasutatakse alla 18-aastast last, ongi tegemist lastepornoga.

Lapsporno alla kuulub ka nooremate kui 14-aastaste kujutamine erootilises situatsioonis.
Kui pornograafia puhul kujutatakse üksnes seksuaaltoimingut, siis erootika eesmärk on kehalise või vaimse seksuaalelamuse esilekutsumine kunstilise kujundi kaudu.

Tavapärased alasti titepildid lapsporno alla üldjuhul ei kuulu. Kui aga tegemist on tõesti näiteks pornograafiliste või erootiliste fotodega, siis ei vabasta süüdlast vastutusest selliste piltide tegemise või hoidmise eest ka see asjaolu, et ta ise ongi fotodel kujutatud lapse vanem.

Mis puudutab lapsporno kogemata allalaadimist oma arvutisse, siis siin tuleks inimesi harida, kuidas internetti turvaliselt kasutada ja mis tagajärjed on lapsporno hoidmisel. Ebasobivatest veebilehtedest tuleks teavitada politseid.

Tagasi üles