Rahvaliidu juht Marrandi: peame end taas kehtestama

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Kuigi Rahvaliidul pole praegu just kõige paremad ajad, ei kavatse erakonna juht Jaanus Marrandi pilli põõsasse visata. Parteinoorte abiga loodab ta erakonnale uue ja pilvitu tee sisse tallata.

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Skandaalidest räsitud Rahvaliidu juht Jaanus Marrandi tunnistab, et erakond peab püüdma end uuesti kehtestada, kuid samas ei rutta ta maavahetusskandaali peategelastest enne uurimistulemusi lahti ütlema.

Millises seisus Rahvaliit sellest skandaaliderägastikust väljub? Kui üldse...

Eks need lood mõju muidugi erakonna reitingule kehvasti. Aga ma ei taha kõigesse nii nutuselt suhtuda. Meil on erakonnas uus juhatus ja suhteliselt palju noori inimesi, kellest eriti paljusid veel ei teata, aga tegelikult on nad väga asjalikud inimesed.

Rahvaliidu noortekogus on 3000 inimest ja sealt tuleb järelkasvu. Uued tegijad on näiteks peasekretär Kajar Lember, arendusjuht Piret Harman ja riigikogu fraktsiooni esimees Karel Rüütli.

Ja ma ei pea ennast ka just kõige viletsamaks ja vanemaks meheks. Seega tegelikult on olukord selline, et inimesi meil justkui oleks ja küsimus ongi, kuidas me suudame end nüüd kehtestada.

Aga kas sisuliselt ei peaks erakond muutuma?

Tegeleme hoolsalt arendustegevusega ja näiteks sisekommunikatsiooniga, mis peaks olema praegu päris hää. Lisaks soovime muuta oma programmi ideoloogiliselt selgemaks ja põhimõttelisemaks. Oleme alustanud «Visioon Eesti 2030» programmi koostamist.

Nii et tegeleme kõigi nende lahingute kõrval ka niisuguste asjadega. Palju sõltub nüüd ka maadevahetuse skandaali arengutest. Soovime kaasa aidata, et asjad võimalikult kiiresti lõppeksid. Ma ei saa rääkida kallutatud jõududest, aga kindlasti on olemas ihalus, et see protsess veniks ja seda oleks võimalik tuua pidevalt uute nüanssidega päevakorda.

Kuhu te end oma uue programmiga paigutate?

Programmi võib võtta kokku lausega – me oleme sotsiaalne eestimeelne erakond. Kas see on nüüd tsentris, vasaktsentris või paremtsentris, see on hinnangute küsimus.

Sotsiaaldemokraatidega ühinemine ei võiks teid päästa?

Eesti poliitikas ei saa kunagi öelda «mitte kunagi», aga praegu tegutseme väga selgelt oma programmi nimel. Tegelikult lähenes Rahvaliit sotsidele n-ö vikerkaare valitsuse moodustamise katse ajal, kui mina veel koos Sven Mikseri, Peeter Kreitzbergi ja Liina Tõnissoniga sotsiaalliberaal olin.

Siis jõuti läbirääkimisteni, aga praegu küll sellist protsessi pole. Samas KeRa leping lähendas meid Keskerakonnaga, kuid tekitas meile imagoloogiliselt palju kahju.

Väidetavalt on Rahvaliidus kaks eri leeri. On n-ö Marrandi leer ja Reiljani leer. Vastab see tõele?

(Naerab.) Igas erakonnas on igasuguste mõtetega inimesi, aga praeguses keerulises olukorras ei saa erakond mitte mingil juhul lubada enesele avalikke vastandumisi. Diskussioon on erakonnas ainult tervendav. Mina tervitan alati diskussiooni. Kui erakonnas on ainult üks arvamus, siis on see surnud erakond, siis on võimalus vigu teha palju suurem.

Sellist mõtet ei ole, et eemalduks Reiljani seltskonnast ja püüaks erakonna võimalikult puhtana hoida?

Erakond on mõttekaaslaste ühendus. Kui inimesed püüavad seletada ära, et nad ei ole ühes või teises asjas süüdi, siis on raske inimesi kõrvale lükata ja öelda piltlikult, et tõmba uttu. Siim Kallase kümne miljoni dollari skandaali ajal toetas Reformierakond Kallast, kuigi avalikkuses oli ta ammu süüdi mõistetud.

Püüame mõista oma inimesi, aga kui jõutakse ikka süüdistusteni, siis on see kahetsusväärne lugu ja selge vahetegemise koht. Praegu püüame asjale läheneda terviklikult ja mitte tekitada suuri pööriseid.

Reiljan süüdistab protsessis salapäraseid kallutatud jõude. On siis tõesti kõik teised pahad?

Ei saa öelda, et jõud on kallutatud. Aga tavainimese loogikaga vaadates võib tekkida mulje, et kogu protsessis on poliitiline jälg. Ma ei ole ka sinisilmne, aga kui on näha, et uurimisprotsessis, kus ei tohiks infot lekkida, aga prokuratuur ja kaitsepolitsei on lekkinud nagu vanad pastlad, siis loomulikult on see mõne konkurendi huvides, et kogu protsess oleks negatiivselt hästi pikalt üleval.

Milline roll on Reiljanil erakonnas? Tema puhul öeldakse, et tegemist on inimesega, kes kedagi ei kuula ning et ta on veel hullem Savisaar kui Edgar Savisaar ise.

Tema roll on kahtlemata väga suur, sest tema on olnud selle erakonna loomise mootor. Tal on väga palju sõpru-tuttavaid erakonnas ja tema mõju ei ole kindlasti väike.

Reiljan oli autoritaarne juht. Tunnete, et olete ikka erakonna pealik või kumab igalt poolt Reiljan läbi?

Mida rohkem on erakonnas neid inimesi, kes oma arvamust avaldavad, seda parem. Ei pea olema ühe liidri keskne juhtimine. Loomulikult Rahvaliidu probleem on olnud natuke liiga ühe liidri keskne juhtimine ja kogu kommunikatsioon on käinud ühe inimese kaudu. See on võib-olla taktikaliselt veidi viltu läinud.

Samas on Villu Reiljan seda koormat tahtnud vedada ja vedanud, ja erakonnal on vahepeal väga hästi läinud. Aga võrreldes näiteks Keskerakonnaga, siis vaidlused poliitiliste seisukohtadeni jõudmiseni on olnud palju demokraatlikumad ja diskussioonirikkamad.

    Tagasi üles