Skip to footer
Päevatoimetaja:
Mai-Brit Jürman
Saada vihje

Meediaarvestus: aitäh, proua esimees!

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kadi Teeäär

Õigekeelsussõnaraamatu lapsused

Ühel unisel lõunatunnil jälgisin ETVst «Riigikogu infotundi». Soovitan teilegi, saab riigiasjadest targemaks ja õpib viisakalt teravusi ütlema. Paraku oli väga raske keskenduda aruteludele, sest sõnapaar «proua esimees» kriipis pidevalt kõrva.



Mina küll solvuksin, kui mind tund aega järjepanu meheks nimetataks. Tõenäoliselt teeks seda ka mehed, kui neile korrutataks: «Aitäh, härra esinaine!» 



Omal ajal tõusis sõnast «emapalk» kisa taevani ja õige ka, muidu oleksid mehed vanematena ebavõrdsesse seisu jäänud. Väga meeldiv, et riik otsustas mehed pereellu kaasata ja võttis kasutusele parema termini. Täpselt samal viisil võiksime nüüd naised integreerida tööellu.



Räägime pidevalt keele tänapäevastamisest ja selle vaesusest, samas kui meil on tegelikult sõnu küll. Eesti keeles oleks proua Ene Ergma praeguse ameti kohta võimalik kasutada kahte teist sõna: esinaine ja spiiker. Miks me seda siis ometi ei tee? Äkki pole vaene keel, vaid hoopis inimesed, kes seda räägivad?  



Eesti Keele Instituudi spetsialistid väidavad, et «esimees» on sootu sõna, kuigi sugu on seal selgelt mainitud. Nende koostatud ÕS väidab, et sõna «esinaine» saab kasutada vaid naisorganisatsiooni juhtfiguuri kohta, «esimees» aga sobib kõigile ühtmoodi. Kui juhatad naiskoori või kudumisringi, siis oled esinaine. Kui aga tahad midagi mastaapsemat teha, näiteks olla vallavolikogu eesotsas, siis muutud automaatselt meheks... Sama loogikat järgides peaks naiskoori juhatavale mehele seeliku selga panema.



Hea küll, ma annan riigikogule andeks. Ega nemad pole süüdi, et ÕS on kohati naljaraamat. ÕSi järgi tegelevad naiskonnad võimlemisega, aga meeskondadel võimaldatakse lisaks sellele ka tanki juhtida ja presidendile riigitüüri juures abiks olla.



Kurioosne, et nii 1999. kui ka 2006. aasta ÕSi on koostanud grupp naisi. Huvitav, kuidas nad selleni küll jõudsid, kas võimeldes? Loodan, et järgmine ÕS tuleb siiski adekvaatsem ning ehk siis on võimalik riigikogu infotundi vaadates keskenduda ka sisulistele asjadele.

Kommentaarid
Tagasi üles