Ühiskonnateadlase Juhan Kivirähki hinnangul vajame hädasti kriitilist hulka eestivenelaste seast võrsunud arvamusliidreid ja poliitikuid, kuid peaksime samaaegselt vältima uute Öiste Vahtkondade teket.
Kivirähk: tuleb vältida uute Öiste Vahtkondade teket
5. oktoober 2009, 17:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tema sõnul võib pealtnäha märgata Eesti rahvusvähemuste huvi rahvusküsimuse vastu. «Aga enamasti on see huvi miinusmärgiline, st seisneb kurtmises, et venelaste huve ei arvestata piisavalt.»
Kivirähk meenutas, et ükski nn venekeelne erakond või valimisnimekiri ei ole suutnud sedavõrd veenvalt seda «erilist» vene huvi demonstreerida, et ka vene valija oleks neid uskuma jäänud.
«See omapoolne huvi saab väljenduda, kui venelaste endi seast võrsub kriitiline hulk arvamusliidreid ja poliitikuid.»
Venekeelne kodanikuühiskond on tema sõnul mitmetel põhjustel arengus maha jäänud.
«Praegu on näha selle formeerumise aktiviseerumist. Nende täna loodavate kodanikeühenduste meelsus on edasise arengu jaoks äärmiselt oluline - me peaksime suutma vältida uute Öiste Vahtkondade teket.»
Kivirähki nägemuses tuleks jõuda selleni, et me ei peaks enam rääkima rahvusvähemuste ja riigi suhetest, vaid ka rahvusvähemusi hakataks tajuma riigi lahutamatu osana ja viimased hakkaksid osalema Eesti poliitika formuleerimises ja elluviimises.
«Just sellise suhtumiseni, et Eesti riik ei ole mitte eestlaste, vaid kõigi Eesti kodanike ühisasi, tulekski jõuda - ja sellele juhtiski hiljuti tähelepanu õiguskantsler Indrek Teder.»
Kivirähk nõustus ka Serbia ungari vähemusest ajakirjaniku Gyula Mirnicsi väitega, et Eesti jätab maailmale kinnise ja natsionalistliku riigi mulje. «Mulle kipub seestpoolt vaadates tihti sama mulje jääma.»
Sõprusest võõravihani
Kivirähki sõnul suhtuvad eestlased tegelikult siinsetesse venelastesse nagu poliitikutessegi - konkreetse töökaaslasega saadakse hästi läbi, kuid teistesse rahvustesse suhtutakse ettevaatlikult, et mitte öelda ksenofoobiliselt.
Ta pakkus, et igapäevase normaalse suhtlemise tasemel tekkinud hoiakud peaks ajapikku «rumalad» stereotüüpsed eelarvamused välja tõrjuma.
Ühiskonnateadlase väitel on tegelikult põhiprobleem eestlaste seas seni valdav arusaam, et integratsioon neisse ei puutu, ning seisukoht, et vaid vähemusrahvuste esindajad peavad tegutsema.
«Sellist baashoiakut on raske muuta. Raske on viia eestlasteni arusaama, et me peaksime ka ise midagi edukama integratsiooni nimel tegema - nimelt tolerantsemaks muutuma,» leidis ta.
Tema sõnul on raske omaks võtta arusaama, et integreerunud Eesti on riik, kus elavad kõrvuti erinevad rahvused ja eksisteerivad erinevad rahvuskultuurid.
«Mõistagi on Eesti riigi toimimise aluseks vajalik see, et osatakse eesti keelt, kuid see ei tohi viia vähemusrahvuste assimileerumiseni.»
Kas 19. sajand on möödas?
Kivirähk kiitis ka õiguskantsler Indrek Tederi eelmisel nädalal riigikogu ees esinedes välja käidud mõtet, et Eesti võiks liikuda rahvuskeskselt mõtlemiselt kodanikukesksele
«Ega oma arusaamadega 19. sajandis elamine vist tänapäeval tõesti kõige targem tegu ei ole.»
Tema sõnul taasalgatas Teder aga kodakondsusarutelu valel ajal. «Kaks nädalat enne valimisi pole mingi ratsionaalne debatt võimalik, praegu suudavad poliitikud täiest kõrist üksnes loosungeid karjuda.»
Kivirähki sõnul lähtub eestlaste arusaam integratsioonist etnilise rahvusriigi põhimõttest, samas kui Eesti ise on integreerumas multikultuursesse Euroopa Liitu. «See on vastuolu, mida me oma igapäevastes otsustes (ka riigi tasandil) tihti ei teadvusta.»
Ühe rahvuse keskse Eesti põhimõtete kaitsjad võiksid tema hinnangul olla järjekindlamad.
Eesti lahkugu siis ka EList
«Kui neile ei meeldi paljurahvuseline Eesti, võiksid nad esmalt algatada Eesti väljaastumise Euroopa Liidust. Nii ei ole aus, et rajame oma kriisiaja riigieelarved Euroopa Liidu toetustele, ise aga ignoreerime euroopalikke põhiväärtusi.»
Keegi neist poliitikutest pole suutnud tema sõnul veel kirjeldada, milliste vahenditega nad Euroopa Liidu sisse etnilist enklaavi luua suudaksid.
Tema sõnul tuleks küsida, kas rahvuspoliitika vastab ka Eesti riigi reaalsele olukorrale ja meie tänastele vajadustele. «Ei maksa arvata, et selle poliitika liberaliseerimine meid rahvusvahelistest nõuetest ja euroopalikest väärtustest kaugemale viiks, pigem tooks see meid neile ikka lähemale!»
Kivirähk kiitis heaks ka õiguskantsleri soovitusse hõlbustada alaealistele kodakondsuse andmist - mõtte, et kehtiva elamisloaga kodakondsuseta vanemate alla 15-aastatele lastele võiks Eesti kodakondsuse anda naturalisatsiooni korras, kui vanemad pole selle vastu.
«Lisaks alaealistele kodakondsuse andmisele võiks lihtsustatud korras ehk karmide keelenõueteta anda kodakondsuse ka eakatele inimestele,» viitas ta Euroopa Nõukogu Inimõiguste voliniku Thomas Hammarbergi Eestile tehtud ettepanekutele.
Tema sõnul tuleb loota, et selle ideega pole hiljaks jäädud, sest Eesti kodakondsuse atraktiivsus on juba oluliselt vähenenud.