Multikultuurse ETV2 käivitamine tõi rahatüli

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selleks, et ETV venekeelsed saated ei piirduks 15 minutit kestva «Aktuaalse kaameraga», plaanib
rahvusringhääling käima lükata multikultuurse ja mitmekeelse ETV2.
Selleks, et ETV venekeelsed saated ei piirduks 15 minutit kestva «Aktuaalse kaameraga», plaanib rahvusringhääling käima lükata multikultuurse ja mitmekeelse ETV2. Foto: Eesti Rahvusringhääling

Rahvusringhäälingu (ERR) juhtkond taotleb oma teise telekanali – ETV2 – käivitamiseks järgmise aasta riigieelarvest täiendavalt 50 miljonit krooni, milles kultuuriminister Laine Jänes näeb kohatu väljapressimise jooni.

ERRi nõukogu esimees Andres Jõesaar küsib lisamiljoneid juurde riigikogu kultuurikomisjonile saadetud kirjas. Praegu lubab eelarvekava multikultuurse ETV2 käikulükkamiseks kümme miljonit krooni.

Jõesaar osutab, et 2008. aasta kevadel on telemaastikul juba seitse Eesti erakanalit, mis aga ei taga kodanikele kvaliteetsemat infot.

Need kanalid ei panusta venekeelse elanikkonna hõlmamisse, samas tegeleb osa välismaiseid teleprogramme just desinformeerimise ja «meie riigi alustalade õõnestamisega», seisab tema kirjas.

Jänes tunnistas oktoobri algul riigikogu kultuurikomisjonis, et kümme miljonit ei ole liialt suur summa, kuid sellega on võimalik uuel aastal alustada.

«Olen positiivselt meelestatud ja nõus, et seda programmi tuleb arendada. Aga kui see peaks olema nii, et ERR teeb lobby otse riigikogus ja nõuab seda raha kultuuriministeeriumi eelarvest, siis selles mõttes ei ole ma positiivne. See oleks tõsine «pomm» kogu ülejäänud valdkonnale,» rääkis minister.

ERRi eelarve kosub uuel aastal 44 miljoni krooni võrra, millest 15 miljonit krooni läheb uue maja projekteerimiseks. Lisaraha jagub ka venekeelse uudisteportaali töö jätkamiseks.

Jänese väitel on ERRi juhatuse esimees Margus Allikmaa kinnitanud, et «nad saavad täiesti korralikult selle rahaga hakkama».

Allikmaa meenutas eile, et teise telekanali vajalikkus pandi ETV arengukavas paika juba 2003. aastal. Arvestuse järgi on 61 miljonit krooni summa, millega oleks võimalik uue aasta keskpaigast alustada ETV2ga. Kümme miljonit on tema sõnul vaid esialgne stardiraha.

«Ma ei ole kunagi mõelnud, et ülejäänud 50 miljonit peaks tulema kultuuriministeeriumi niigi pingelisest eelarvest. Oleme Jänesega ühte meelt, et see raha tuleb leida parlamendis eelarvearutluse käigus,» sõnas Allikmaa.

Eelarve annab 2008. aastal ERRile 373,3 miljonit krooni tegevuskuludeks ja 69,2 miljonit investeeringuteks.

Üleriigilised telekanalid 2008

• Jätkuvalt tegutsevad ETV, Kanal 2 ja TV3

• Hiljemalt märtsis lisanduvad esimesed digitaaltelekanalid: Kanal 2 annab eetrisse uue teleprogrammi Kanal 11, TV3 hakkab tegema teleprogrammi TV6 ning OÜ Eesti Spordikanal tuleb turule teleprogrammiga Kalev Sport

Allikas: kultuuriministeeriumi meedia- ja autoriõiguse osakonna juhataja Peeter Sookruus

1 küsimus

Novembri esimesel esmaspäeval peab Balti Investeeringute Grupp (BIG) oma 15. sünnipäeva Eesti Televisiooni neljandas stuudios, kus õhtujuhtideks on tuntud telenäod Anu Välba ja Marko Reikop ning sündmust jäädvustab telemaja tehnikaga Peeter Pihel.

Kui eetiline ja õige on kasutada avalik-õigusliku televisiooni ruume, tehnikat ja töötajaid erafirmade promoüritusteks?

Margus Allikmaa
Rahvusringhäälingu juhatuse esimees

Iga normaalselt mõtlev organisatsioon on kohustatud mõtlema sellele, kuidas jõude seisvat vara maksimaalselt ära kasutada ja see kehtib ka rahvusringhäälingu kohta.

Ligikaudu 8–9 protsenti eelarvest ehk umbes 30 miljonit krooni aastas on planeeritud omatulu, mis tulebki ruumide ja tehnika rendist ning CD ja DVD plaatide müügist.

Kui ETV töötajad tahavad oma vabast ajast lisa teenida ning see ei takista neil põhitööd tegemast, siis ka selles osas ei ole me takistusi teinud. Teatud piirid muidugi on, näiteks konkurentide juures töötamine ei ole hea toon, kuid see on üldlevinud reegel.

Kui aga Välba või Reikop on töö kõrvalt õhtujuhtideks, siis ma ei näe mingit vahet selles, kas nad teevad seda ETV stuudios või linnahallis.

Meie majas toimuvast BIGi sünnipäevapeost kuulen küll esimest korda, aga mul ei ole vähimatki põhjust kahelda, et selle taga võiks olla varjatud reklaamihõngu või «käsi peseb kätt» tehingut.

Tarmu Tammerk
Rahvusringhäälingu ajakirjanduseetika nõunik

Oma ruume välja rentides tegeleb ERRi tootmisteenistus teenuste osutamisega, mis on eelarveline tegevus. See on laiemalt levinud praktika, et saadete vahepeal tühjana seisvaid stuudioid renditakse välja.

Välba ja Reikop juhivad BIGi aastapäevaüritust oma vabast ajast ning tegemist ei ole reklaamsaatega, vaid stuudio ruumides toimuva üritusega.

Maailmas on laialt levinud tava, et meelelahutusstaarid juhivad peoõhtuid. Tuleb vaid jälgida, et ei tekiks huvide konflikti. Näiteks et nad ei hakkaks oma saates erilise hoolega kajastama neid firmasid, kes neid on oma ürituste juhtideks kutsunud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles