/nginx/o/2009/10/06/246377t1h0232.jpg)
Jõhvi naine, kes avastas, et tema andmeid on kodanikuportaalis tema teadmata vaadatud, pidi andmekaitse inspektsioonile ise nuhkija välja otsima, tõestamaks, et tegu polnud juhusliku veaga, nagu ametnikud väitsid, kirjutab Madis Filippov ajalehes Postimees.
Tea Allikmäe avas elektroonilise X-tee päringuportaali, kus riik talletab inimese kohta andmeid ning kuna inimese andmete uurimisest jääb portaali jälg, avastas Allikmäe, et möödunud aasta 9. oktoobril oli tema kodakondsus- ja migratsiooniameti andmebaasis olevaid andmeid vaadatud Andrei Lõssenko notaribüroost Jõhvis.
Kuna viimasest kokkupuutest notariga oli möödunud üle seitsme kuu, esitas naine mullu 2. detsembril Notarite Kojale päringu toimunu kohta. Ta sai vastuseks, et töötaja olevat tõenäoliselt päringusüsteemi vale isikukoodi sisestanud. Teisisõnu - inimlik eksimus.
«Selline eksitus tundus uskumatuna, kuna minu elukoht on Jõhvis ja eksis just Jõhvi büroo,» lausus Allikmäe, kelle sõnul tegi säärane selgitus pigem tigedaks.
Niisiis pöördus naine murega justiitsministeeriumi poole, kes teeb notari ametipidamise üle järelevalvet, kuid ministeeriumi väitel ei ole neil võimalik asja välja selgitada ning Allikmäe suunati edasi andmekaitse inspektsiooni.
Sealt sai ta 16. jaanuaril umbes samasuguse vastuse nagu Notarite Kojalt: kinnitati taas, et tegemist oli veaga isikukoodi sisestamisel.
«Tegelikult ootasin, et Andrei Lõssenko büroost keegi lihtsalt helistab ja vabandab,» rääkis Allikmäe, kelle sõnul oleks ta siis asja unustanud.
Kuna Allikmäe töötab ühe ettevõtte personalijuhina, tekkis tal kahtlus, et selle isikukoodiga päringu tegija võib olla üks ettevõtte lapsehoolduspuhkusel viibiv töötaja. Kuna X-tee näitab ära päringu tegija isikukoodi, sai naine selle järgi kontrollida töötaja andmeid ja tema kahtlused leidsid kinnitust.
Nii saatis Allikmäe andmekaitsjatele tema andmetes tuhlanud inimese nime, isikukoodi ja andis teada, et see inimene elab temaga samas linnas ja töötab juba seitse aastat temaga ühes ettevõttes, seega oleks isikukoodiga eksimine liiga suur kokkusattumus. Alles siis ärkas ka AKI, kes tegi päringu teinud isikule märtsi lõpus suulise hoiatuse.
Andmekaitse inspektsiooni avalike suhete nõuniku Elsa Neeme sõnul piirduti suulise hoiatusega, kuna tundlikku isikuteavet ei vaadatud, andmeid ei edastatud kolmandatele isikutele ega tekitatud otsest kahju. Ta nentis, et haldusorgani otsus ei pruugi alati meele järele olla ja kui inimene pole otsusega rahul, on võimalik esitada vaie või vaidlustada see kohtus.