Narvakad: Eesti liitus Nõukogude Liiduga vabatahtlikult
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Narva linna elanikes üha süveneb veendumus, et Eesti liitus 1940. aastal Nõukogude Liiduga vabatahtlikult. Linnasekretäri hinnangul on selle taga nii Venemaa propaganda kui ka Eesti riigi tegemata töö.
Narva linnavalitsuse tellimusel valminud värske sotsioloogiline uuring näitab, et 53 protsenti Narva elanikest peab Eesti astumist Nõukogude Liitu rahva vaba tahte väljenduseks, vahendasid ERR raadiouudised. 60 protsenti on veendunud, et Eesti suveräänsust 1940. aastal ei rikutud.
Niimoodi arvajate osakaal on viimastel aastatel mitmekordistunud, sest veel 10 aastat tagasi olid liitumise vabatahtlikuks pidajad selgelt vähemuses.
«Eks see näitab meie ajalooõpetajate «head» tööd,» arvas Narva linnasekretär Ants Liimets. «Eks see on ka Eesti riigi väike tegematajätmine. Ja muidugi ka Vene infokanalite suur mõju, sest kui kolmandik vaatab pidevalt Vene infokanaleid ja ainult 1/10 on neid, kes vaatab Eesti kanaleid, säärasel juhul teistsuguseid tulemusi oodata on ka raske.»
Liimetsa arvates ajaloohinnangud linna igapäevaelu ei mõjuta, kuid muudab ettearvamatuks inimeste käitumise kriisiolukorras. «Ajaloo mittetundmine teeb võimalikuks selle kordumise,» leidis ta.
Keeleprobleeme pole
Uuringus tulemustest tuleb ka välja, et täpselt pool küsitletuist on veendunud, et mitte-eestlaste õigusi Eestis rikutakse. Samas polnud 85 protsenti inimestest diskrimineerimisega ise kokku puutunud.
Eesti keelt ei valda 60 protsenti, kuid keeleprobleemidele igapäevaelus viitab vaid 2 protsenti küsitletuist.
Narva linna elanike igapäevamuresid ja väärtushinnanguid puudutava uuringu viis läbi Kohtla-Järve MTÜ PLTK. Uuringu käigus küsitleti 200 narvakat.