Eesti relvatööstuse hiilgus jõudis Hispaaniast kodumaale tagasi

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Heino Piirsalu (paremal) andis 1920. aastatel Eestis valmistatud kuulipilduja üle Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülemale kolonel Aarne Ermusile.

FOTO: Sille Annuk

Reservohvitser Heino Piirsalu tõi Hispaaniast kodumaale haruldase relva - Eestis toodetud püstolkuulipilduja, millest seni oli siinmail säilinud vaid üks väga kehvas seisus eksemplar, kirjutab Alo Lõhmus ajalehes Postimees.

Püstolkuulipildujast (mida rahvasuus tuntakse peamiselt ebatäpse termini «automaat» all) sai Teises maailmasõjas jalaväe tulejõu sümbol. Oma relva töötas välja ka Eesti, kuid siiani oli sellest kodumaal säilinud vaid üksainus hädises seisukorras eksemplar.

Seevastu Hispaanias, kuhu Eesti oma relvad 1930. aastate teisel poolel müüs, liigub neid kollektsionääride ringkondades omajagu. Reservohvitser ja ettevõtja Heino Piirsalu otsustas Eesti sõjatööstuse ajaloo ühe uhkeima saavutuse tagasi kodumaale tuua.

Ta ostis Hispaaniast kaks Eestis toodetud püstolkuulipildujat ning deponeeris ühe neist eile Tartus Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste muuseumi. Teine on plaanis anda Laidoneri muuseumile Tallinnas.

Eesti oli püstolkuulipildujate kasutuselevõtul maailma riikide seas esirinnas ning edestas selles osas isegi mitmeid suuri relvatööstusmaid, kirjutab kaitseministeeriumi relvastusbüroo juhataja Toe Nõmm Laidoneri muuseumi aastaraamatus.

Kokku toodeti Eesti püstolkuulipildujat, mida enamasti tuntakse tähekombinatsiooni all A.T., 630 eksemplari.

Relvad võeti tegelikule kasutusele eelkõige Kaitseliidus, mis varus juba 1929. aasta sügiseks neli kuni üheksa püstolkuulipildujat igasse katteüksusse (13 piiriäärset kompaniid ja üks kompanii).

Tagasi üles