Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/05/2190605t1h6820.jpg)
/nginx/o/2013/09/05/2247963t1h4b0c.jpg)
Internetis levivate õpetuste abil keedavad Eesti ja Venemaa narkomaanid apteegist ostetud vabamüügiravimeist maailmas ainulaadset segu, mis tekitab narkootilise joobe ja Parkinsoni tõve laadse ränga närvikahjustuse. Kuidas selline asi võimalik on, uuris Alo Lõhmus.
Mis võiks noortel, paarikümne kuni kolmekümne aasta vanustel inimestel tekitada Parkinsoni tõve laadset närvihaigust, mille vastu ei aita aga ükski selle tõve ravim? Sellise mõistatuse ees on juba aastaid seisnud nii Eesti kui Venemaa arstid.
Üksteise järel on nende vaatevälja sattunud narkomaanid, kes kannatavad ränkade liikumis- ja tasakaaluhäirete all, ja nende kõne on muutunud arusaamatuks. «Mõnel patsiendil on väga raske liikumishäire, nende hääl on vaevalt kuulda, kuid jutt on adekvaatne ja mälu alles,» kirjeldas Tartu Ülikooli neuroloog Sulev Haldre.
Vaese mehe narkootikum
Samas on arstidele algusest peale selge olnud, et ehtsa Parkinsoni tõvega tegemist olla ei saa. Milline preparaat on need hädad põhjustanud?
Nüüd on selgunud, et kõik need inimesed on rohkem või vähem pruukinud kodusel meetodil valmistatud narkosegu, mille lähteaineteks on vabalt kättesaadav nohurohi Sudafed ja kaaliumpermanganaat.
Esimene ingliskeelne teadusartikkel, mis kirjeldas nende apteegirohtude väärkasutuse tagajärjel tekkivat rasket närvihaigust, ilmus tänavu Tartu Ülikooli, Uppsala Ülikooli ja Ida-Viru keskhaigla teadlaste sulest ajakirjas Acta Neurologica Scandinavica. Ehkki samasugune väärkasutus on narkomaanide seas levinud ka Venemaal, ei tunta seda läänes.
«Eestis on see rohkem Ida-Virumaa probleem. Narkomaanid iseloomustavad seda segu kui nooremate ja vaesemate narkomaanide ala,» ütles artikli üks autoreid, Põhja-Eesti regionaalhaigla neuroloog Katrin Sikk. «Tallinna narkomaanid ütlevad, et kuna teised ained, näiteks metamfetamiin, on kergesti kättesaadav, siis pole mõtet sellist segu teha.»
Siiski oletavad arstid, et paljud närvikahjustuse saanud patsiendid ei ole veel nende pilgu alla jõudnud.
Oma artiklis kirjeldasid teadlased ka mitut haiguslugu. Näiteks 24-aastane põhiharidusega mees jõudis arsti juurde pärast seitsmeaastast segutarvitamist (kümme süsti päevas). Liikumis-, tasakaalu- ja kõnehäired tekkisid tal juba kaheksa esimese tarvituskuu järel ning süvenesid isegi siis, kui ta segu manustamisest loobus.
32-aastane endine treial aga alustas isetehtud narkootikumide pruukimist 25. eluaastal, kusjuures ajuti ulatus annus 1025 doosini päevas.
Juba kuue kuu jooksul tekkisid tal kõnehäired, seejärel muutus liikumine raskeks, ta ei suutnud püsti tõusta jne.
Neljapäeval Tartus peetud Parkinsoni tõve ravile pühendatud konverentsil näitas Sikk ka videoid isetehtud narkosegu ohvriks langenud patsientidest. Neil salvestistel suutsid noored mehed vaevu jalga jala ette tõsta ja üksikuid sõnu lausuda. Arsti palve käsi tõsta ja peopesa avada võis osutuda üle jõu käivaks ülesandeks.
Ohtlik lahus
Iseenesest ohutu nohurohu Sudafedi toimemolekuliks on ühend nimega pseudoefedriin. Internetist pärit õpetuste abil sünteesivad narkomaanid sellest aga narkootilise molekuli efedrooni, kasutades oksüdandina kaaliumpermanganaati. Valminud sodi süstitakse veeni. Efedroon, mille mõju on sarnane tugevate narkootikumide (näiteks metamfetamiin) toimega, tekitabki narkojoobe.
Kaaliumpermanganaadist lahusesse jäänud ohtlik mürk mangaan aga kutsub esile kirjeldatud närvikahjustused.
Mangaani on teaduskirjanduses ka varem peetud nn toksilise parkinsonismi võimalikuks põhjustajaks. Seda on esinenud mangaaniga tööstuses kokku puutunud töölistel, aga ka näiteks keevitajatel ja mangaani sisaldavaid taimemürke kasutanud põllutöölistel.
«Organism suudab mangaanist üsna edukalt puhastuda, kuid need narkomaanid manustasid mangaani ohutust päevanormist kuni 2000 korda rohkem,» selgitas Sikk.
Tal on andmeid umbes paarikümnest sel moel närvikahjustuse saanud narkomaanist peamiselt Ida-Virumaal ja ka Tallinnas. Mõni neist on seda segu veenidesse süstinud juba aastaid ning isegi kuni 30 korda päevas. Neil kõigil on üsna sarnane sotsiaalne taust väga madal haridus, töötus, vahel ka HIV-positiivsus ja C-hepatiit ning sageli kriminogeensus.
Et odava narkootikumi valmistamise meetod on narkomaanide seas laialt tuntud, näitab ka selle segu tarvitajatele antud hüüdnimi lõniki ehk suusatajad, mis viitab närvikahjustuse tagajärjel tekkinud iseloomulikule kõnnakule.
Toime ettearvamatu
Uuringu autorite hulka kuuluv Tartu Ülikooli neuroloogiadotsent Pille Taba tõdes, et kummalisel kombel ei sõltu nii saadud kahjustus segu pruukimise kestusest ega ka kogustest. «See on igal inimesel individuaalne,» ütles ta. «Raske kahjustus võib tekkida ka väga lühikese kasutusaja jooksul, samas võib segu aastaid pruukinul olla vaid minimaalne kahjustus.»
Kui segu tarvitamine lõpetatakse, siis mõnel patsiendil Taba sõnul kahjustus süveneb progresseeruvalt, teisel paraneb ja kolmanda olukord ei muutu. «Kõige kindlam moodus kahjustust vältida on sellist segu üldse mitte kasutada,» nentis ta.
Kuna kahjustuste peamiseks põhjustajaks on kaaliumpermanganaadist pärinev mangaan, mitte Sudafedist sünteesitud efedroon, siis selgitab see, miks on taolised kahjustused tundmatud läänes, ehkki ka seal sünteesivad narkomaanid Sudafedist efedrooni.
«Läänes levivad retseptid näevad ette segu parema puhastamise, samuti ei kasutata neis oksüdandina kaaliumpermanganaati,» ütles Sikk.
Praeguse Eesti juhtumiga ainus võrreldav kunstlikult tekitatud parkinsonismi puhang leidis 1980. aastatel aset USAs, mil keemiline ühend MPTP ehk «kunstlik heroiin» tekitas Parkinsoni tõve laadseid sümptomeid seitsmel patsiendil. Parkinsoni ravimid nende patsientide puhul küll toimisid, ent tekitasid raskeid kõrvalmõjusid.
Ameerikas ja Austraalias kehtivad Sudafedi müügil piirangud
Alates 2006. aasta sügisest küsivad USA apteekrid Sudafedi ostjatelt isikuandmeid ja korraga ostetavate tablettide arv on piiratud.
Piirang jõustus pärast 2001. aasta terrorirünnakuid vastu võetud Patriot Acti ühe osana, mis kannab pealkirja «The Methamphetamine Epidemic Act» (seadus metamfetamiiniepideemia kohta).
See kehtestas pseudoefedriini sisaldavate ravimite müügi piirangud, mis juba varem olid kehtinud kümnetes osariikides. Alates mullu sügisest tuleb kõikjal Ühendriikides säärast ravimit ostes esitada fotoga isikuttõendav dokument ning kirja panna oma nimi, aadress ning ostu kuupäev ja kellaaeg.
Ravimiamet vastu
Korraga tohib ühele kliendile müüa vaid 3,6 grammi pseudoefedriini päeva kohta ehk sõltuvalt tablettide kangusest kuni 30 tabletti korraga. Kuu aja jooksul tohib klient osta vaid kuni üheksa grammi pseudoefedriini sisaldavaid ravimeid.
Piirangute kehtestamise aluseks oli seadusandjate hirm, et Sudafedis leiduvast pseudoefedriinist võivad narkomaanid sünteesida metamfetamiinisarnast narkootilise toimega molekuli efedrooni.
Samas ei toetanud piiranguid Ühendriikide ravimi- ja toiduamet, leides, et need ei piira reaalselt metamfetamiini levikut, küll aga muudavad keerulisemaks külmetushaigete elu.
Ka Austraalias müüakse Sudafedi-tablette, mis sisaldavad pseudoefedriini rohkem kui 60 milligrammi, vaid retsepti alusel. Samuti peab apteeker enne müümist andmebaasi abil tuvastama, kas kliendi Sudafedi ostmise statistika viitab ravimi kasutamisele vaid isiklikuks otstarbeks.
Põhja-Eesti regionaalhaigla neuroloog Katrin Sikk on USA internetifoorumitest leidnud mitmeid vihjeid uimastite sünteesimise kohta Sudafedist. Ingliskeelses slängis nimetatakse nõnda saadud narkootikumi «kassiks».
««Kass» on nagu metamfetamiin, selles mõttes, et ta kütab su üles, kuid tal puuduvad täielikult teiste [narkootikumide] vaimsed omadused. Sa ei saa tunnet «ma valitsen kogu maailma». «Kass» pakub rohkem totakat kaifi,» kõlab üks internetist korjatud kirjeldusi, mida Sikk arstide konverentsil tsiteeris.
Lihtne ja odav
«Ma naudin «kassi» kaifi, seda on lihtne valmistada ja see on ODAV,» rõõmustas teine narkomaan USA internetifoorumist.
«Kui sa ei suuda valmistada SEDA, siis pole olemas MITTE ÜHTEGI NARKOOTIKUMI, mida sa teha suudaksid. KÕIK kemikaalid on müügil poodides ja sul läheb tarvis vaid mõnda klaaspudelit.»
Siku sõnul kasutatakse läänes Sudafedi-tablettidest narkootikumi valmistamiseks keerulisemaid reaktsioone kui Eestis ja Venemaal ning tulemusena valmivas uimastis pole nii palju kahjulikke lisaaineid.
Samuti ei kasuta lääne narkomaanid oksüdandina kaaliumpermanganaati, millest pärinev mangaan põhjustab eesti ja vene narkomaanidele Parkinsoni tõve sarnaseid tugevaid närvikahjustusi. (PM)
Eestis pole kavas piiranguid sisse viia
Eesti ravimiamet ei leia, et Sudafedi väärkasutuse ilmnemine annaks põhjust muuta ravim retseptiravimiks.
Ravimiameti ravimite osakonna juhataja Katrin Kiisk ütles, et väärkasutust pole võimalik täielikult välistada, kuid see ei anna veel põhjust nohuravimi müügile piiranguid seada.
«Väärkasutus võib olla osa inimeste teadlik tegevus, kuid selle eest kogu ülejäänud inimesi karistada, saates nad nohu ravimiseks eelnevalt arsti juurde retsepti järele, pole olemasolevate andmete põhjal alust,» leidis Kiisk. «Seega, ravimi kuuluvust muuta plaanis ei ole, mis ei tähenda, et see ei võiks muutuda aktuaalseks mõne aasta möödudes.»
Ta selgitas, et pseudoefedriini sisaldavad peamiselt suu kaudu sisse võetavad nohuravimid, mille eelis nina kaudu manustatavate ksülometasoliini sisaldavate ravimite ees on asjaolu, et nad ei põhjusta tagasilöögina ninakinnisust. Kuna nende toime kestab kauem, siis inimesed neid ka eelistavad.
«Nende ravimite kasutamine on suurenenud veidi rohkem kui teiste nohuravimite oma ehk viie aasta jooksul kaks korda,» sõnas Kiisk. Ta lisas samas, et ravimiametis koostatav ravimistatistika ei näita hüppelist pseudoefedriini sisaldavate ravimite kasutuse kasvu.
«Ravim võib põhimõtteliselt alati ohtlik olla. Küsimus on selles, millal millist ravimit kasutada ja kas selle võtmisel on järgitud etteantud juhiseid,» ütles Kiisk. «Ravimi eesmärgipärasel kasutamisel ei kujuta ta endast ohtu ja klassifitseerub käsimüügiravimiks nii Eestis kui ka mujal, näiteks Suurbritannias.» (PM)