Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
/nginx/o/2013/09/05/2249039t1h108f.jpg)
Nõukogude võim püstitas 1968. aastal Eestimaa Töörahva Kommuuni mälestusmärgi Narva raekoja juurde, kuna omaaegse ideoloogia kohaselt ei sobinud seda panna tegeliku tegutsemiskoha ehk Aleksandri kiriku juurde.
«Töörahva kommuun kuulutati välja ja tegutses Narva Aleksandri kirikus, see on teada-tuntud fakt, aga arvata võib, et kirik ei sobinud tolleaegse ideoloogia kohaselt olema töörahva kommuuni sünnipaik,» ütles Narva muuseumi direktor Andres Toode Postimees.eele.
Kuna Eesti üks suuremaid kirikuid ei sobinud kommuuni asupaigaks, siis võib oletada, et nõukogude võim otsis sellele sobivama koha.
«Raekoda on töörahva kommuunile kindlasti sobivam paik, sest see on ju võimujärjepidevuse kandja. Varem asus seal linnavõim, siis kommuun,» selgitas Toode.
Narva muuseumi juhi sõnul tegeleti nõukogude ajal kõvasti ajaloo võltsimisega. «Kui miski ei sobinud, siis tuli fakte moonutada nii, et need ideoloogiaga kokku läheksid,» ütles ta.
Narva pärast sõda üles ehitatud barokse raekoja kõrvale rajati 1968. aastal paekivist mälestusmärk 50 aastat varem väljakuulutatud Eesti Töörahva Kommuunile. Mälestustahvlile on raiutud suurte trükitähtedega tekst: «29. XI 1918 kuulutati Narvas välja Eesti Töörahva Kommuun Nõukogude Eesti vabariik, mis loodi töörahva võitluse tulemusena suure Lenini juhtimisel.»