Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/07/05/1875160t1h10ce.jpg)
/nginx/o/2013/09/05/2254615t1h9276.jpg)
Tallinna linnavalitsus laseb kevadel üles kaevata Vabaduse väljaku ning ehitab sinna 2009. aasta lõpuks valmiva maa-aluse autoparkla, kuhu sisse- ja väljasõit hakkab olema Kaarli puiesteelt.
Parkla peale rajatakse eri värvi graniitplaatidega kaetud jalakäijate ala ning autoliiklusele suletakse Harju tänava ots, kust praegu pääseb Kaarli puiesteele. Jalakäijate alale pannakse ka 45-meetrised konteinerpuud ning pingid. Samuti on kavas rajada Moskva kohviku hoone ette paljude purskkaevudega kunstlik veesilm.
Tallinna abilinnapea Taavi Aasa sõnul alustatakse Vabaduse väljaku üleskaevamist kohe kevadel.
Esialgse kava kohaselt oleks 149-kohaline parkla ning uus jalakäijate ala valmis 2009. aasta lõpuks. Seejuures säilitatakse parklas ning jäetakse kõigile huvilistele uudistamiseks 18. sajandist pärinevad vanad kaitsemüürid.
Maa all poed
Lisaks peaks 2009. aasta lõpuks valmis saama ka lai trepp Kaarli puiestee all olevasse jalakäijate maa-alusesse alasse, kus ridamisi poode ning mida osaliselt katab klaaskatus.
Ala detailplaneering näeb ette maa-aluse parkla rajamist piki Kaarli puiestee äärt ka praeguste tenniseväljakute asemele kuni Toompea tänavani välja, kuid maavaidluse tõttu pole esialgu selge, millal seal ehitamiseks läheb. Kogumahus oleks parklas kuni 364 autokohta.
Kaarli puiestee tenniseväljakute ala kuulub erafirmale Varamaad Kinnisvara, mille omanikeks on börsiettevõte Arco Vara, ettevõtjale Vjateslav Leedole kuuluv firma AS Saare Finants ning AS Interfin Investments.
Arco Vara turundus- ja kommunikatsioonijuht Kadri Mätik ütles, et Varamaad Kinnisvara uurib praegu krundil võimalikke stsenaariume ning midagi välistatud ega lukku löödud pole.
Vaidlus riigiga
Krunt, mis asub tenniseväljakutest edasi kuni Toompea tänavani, kuulub riigile. Linn taotles seda varem riigilt endale, et koos Varamaad Kinnisvaraga moodustada parkla rajamiseks ühisfirma, kuid valitsus linna soovi ei rahuldanud.
Pärast maa jäämist riigile ja ühisfirma loomise luhtumist hakkas Varamaad Kinnisvara kahtlema projekti tasuvuses, sest riigile kuuluva maatükita vähenes parkimiskohtade arv ligi 90 võrra.
Aas ütles, et pelgalt linna maale ehitatava autoparkla ning jalakäijate ala väljaehitamine läheb esialgsete hinnangute kohaselt maksma 300 miljoni krooni ringis.
Samas märkis ta, et ehitushind võib kallineda, kui arheoloogid leiavad platsi alt lisaks teadaolevatele vanadele kaitsemüüridele veel ajaloolisi väärtusi ning ehitamine venima hakkab ja tekib vajadus projekti muuta.
Linna tellimusel Vabaduse väljaku eskiisprojekti teinud Sweco Projekt AS märkis oma projektile ka linnavõimu plaanitud uue trammiliini. See liin peaks Lasnamäe ja kesklinna vahel sõitma hakkama hiljemalt 2011. või 2012. aastal ning selle üks planeeritud lõpp-peatustest asub Vabaduse väljakul.
Vabaduse väljaku ümberehitus
Vabaduse väljaku eskiisprojekti teinud aktsiaseltsi Sweco Projekt töö näeb Vabaduse platsi ja Kaarli puiestee äärt ette graniitplaatidega kaetud laia jalakäijate alana, mida ilmestavad 4-5 meetri kõrgused konteinerpuud ning pingid.
Kuna kogu alal on kolm omanikku ning vähemalt esialgu pole linna, riigi ja eraomaniku vahel üksmeelt, näeb projekt ala ümberehitamise ette kolmes etapis.
I etapp
Vabaduse plats, mis kuulub linnale. Ehitamine algab tuleval kevadel ja valmib 2009. aasta lõpuks. Platsi alla tuleb 149-kohaline autoparkla, selle peale graniitplaatidega kaetud jalakäijate ala konteinerhaljastusega, purskkaevudega veesilm ning ruum tänavakohvikutele. Vabaduse platsile tuleb lai trepp, mis viib jalakäijad maa-alusesse poodidega alasse. Projektile on kantud ka aastal 2011 või 2012 Lasnamäe ja kesklinna vahet sõitma hakkava trammi lõpp-peatus.
II etapp
Erafirmale Varamaad Kinnisvara kuuluv tenniseväljakute ala, kuhu samuti tuleb maa-alune parkla ning selle peale jalakäijate ala. Ümberehitamise aeg pole esialgu veel teada. Koos linnale kuuluva osaga moodustuks 275-kohaline autoparkla. Parkla saab täiendava väljapääsutee Kaarli puiesteele.
III etapp
Riigile kuuluv maatükk, mille Kaarli puiestee poolsesse äärde tuleb maa-alune parkla ning maa peale graniitplaatidega kaetud jalakäijate ala. Koos linnale ja erafirmale kuuluva alaga tekiks kokku 364-kohaline parkla. Samuti rajatakse jalakäijate tunnel Toompea tänava alt Hirveparki. Ühe variandina on kaalumisel ka parklast väljasõidu rajamine Toompea tänavale. Lisaks võiks krundile ehitada kohviku.
Allikas: Sweco Projekt AS, Postimees