Skip to footer
Päevatoimetaja:
Marek Kuul
Saada vihje

Autoehitaja ja muusik lõi oma rõivabrändi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pink Banana rõivabrändi looja Jarmo Nuutre on veendunud, et peagi disainib ta lisaks maikadele, T-särkidele ja pusadele ka näiteks voodi- ja aluspesu ning sokke.

Jarmo Nuutre on mees nagu orkester – olnud kunagi tätoveerija, teeb muusikat, ehitab autosid ümber ja lõi juulis oma rõivabrändi Pink Banana.

24-aastane Nuutre on kõike muud kui tavaline. Üheksa aastat Kopli kunstikeskkoolis õppinud ja pärast seda Tallinna Transpordikoolis automehaaniku eriala omandanud mees on 14. eluaastast tegelenud tätoveerimisega. Ja ta on tõotanud, et kuni jätkub enda äraelatamiseks ideid, seni ta palgatöö poole ei vaata.

Tätoveerimisriistad viskas Nuutre nurka umbes pool aastat tagasi. Lihtsalt tüdines ära. Ja nii kui üks hobi kõrvale jäi, tekkis kohe uus asemele.

Nimelt lõi ta juulis oma rõivabrändi Pink Banana, mille särke, maikasid ja pusasid saab osta internetist ning mõnelt muusikafestivalilt. «T-särgi poodides mul ei tõuse käsi neid asju ostma,» selgitab Nuutre riiete loomise idee teket.

Lihtsam on ise teha

Mees oli rõivaäri alustades kindel, et kasutab särgimustrite arvutisse ümber joonistamisel targemate abi ja laseb spetsiaalsel firmal särkidele pildid peale trükkida. Juhtus aga nii, et Nuutre õppis vajalikke arvutiprogramme ise kasutama. «Septembris leidsin, et põrgut, siis võiks juba trükkida ka ise!» Nii valmivadki rõivad peaaegu algusest lõpuni oma käe all.

Tundub ehk uskumatu, aga siiditrüki õppis Nuutre ära interneti abil. Mees oli end vastavatele kursustele juba kirjagi jõudnud panna, kui kiikas veebikeskkonda Youtube: «Seal on siiditrüki õpetamise kohta tuhandeid videoid!»

Et kujundamise ja trükkimisega saab ta juba hakkama, on edaspidi plaanis ka kangas ise osta, trükkida sinna oma kujundus ning lasta sellest õmmelda. «Voodipesu, aluspesu, kleidid – miks mitte ka sokid,» loetleb Nuutre võimalikke kaubaartikleid.

Rõivaärist enamgi köidab Nuutret muusika. «See on siiamaani mu kõige suurem armastus – ajab mind ikka väga pöördesse,» pihib ta. Lisaks sellele, et mees on kaasa löönud mitmes bändis, on ta teinud ka ühemeheprojekte ja remikse nii Eesti kui ka välismaa bändidele.

Eesti bändidest on esindatud näiteks Toe Tag, Winny Puhh, Diskreetse Mango Trio, Ruht ja Agent M. Viimases on ta, muide, praegu ise trummarina tegev.

Nuutre kolmas suur armastus on üles vuntsida custom-autosid (enamasti pärast Teist maailmasõda tehtud (Ameerika) auto, mille välimust on tuunitud ning mootorit ja jõuülekannet modifitseeritud – toim) ja hot rod’e (enamasti enne Teist maailmasõda tehtud (Ameerika) auto, mille mootori omadusi on parandatud, kere küljest on eemaldatud kõik «mittevajalik», nagu mootorikate, rattakoopad, iluliistud, polsterdus jm – toim).

Eestis üsna haruldase hobiga tegelemiseks jääb Nuutrel kahjuks kõige vähem aega. Praegu on tal käsil päevinäinud Volga ja 1966. aasta Volvo, mis olevat ta eriline kallike.

Ööpäevast jääb väheks

«Tegelikult tahaks toorest rat rod’i, mis on roostes, nähtavate keevituskohtadega, polstrita, rooli- ja pidurivõimuta, nii madal, et sellega ei saa üle lamavate politseinike, lärmab ja raputab – täielik askeetluse etalon,» unistab Nuutre. Ja kui Eesti seadused lubaksid, siis just nimelt seesuguse sõiduriistaga ta sõidakski.

Nuutre tunnistab, et kõigi oma hobide ja töödega tegelemiseks peaks ööpäevas 24 tunni asemel 40 olema. Praegu peab see mitmekülgne mees aga plaani lähiajal Soome elama minna – lihtsalt tunduvat, et seal meeldib talle rohkem...

Mis on mis?

Hot rod – enamasti nimetatakse nii enne Teist maailmasõda tehtud Ameerika autosid, mille mootori omadusi on parandatud ning seetõttu on masin kiirem kui tehasest tulnu. Kere küljest on enamasti eemaldatud kõik «mittevajalikud» osad, nagu mootorikate, rattakoopad, iluliistud, polsterdus jne, ning näiteks on veel katustki madaldatud.

Rat rod - hot rod’ide n-ö alaliik, pisut halvustava kõlaga nimetus. Need on «lõpetamata» välimusega ja neil ei ole küljes midagi peale sõitmiseks kõige vajalikuma. Sageli näeb rat rod välja lausa sõidukõlbmatu ja hirmuäratav. Sarnaste omadustega custom’ite puhul saab kasutada väljendit «rat look».

Custom (car) – on väljend, mis tuli Ameerika popkultuuris kasutusele 1950ndatel. Selle mõistega peetakse enamasti silmas pärastTeist maailmasõda tehtud (Ameerika) sõiduautot, mille suutlikkust on tõstetud tänu mootori ja jõuülekande modifitseerimisele või vahetamisele võimsama vastu. Custom-autod on nende ümberehitajad alati andnud unikaalse välimuse, millist pole ühelgi tehases lõppviimistluse saanud autol (näiteks madaldatud katus, eemaldatud ukselingid ja iluliistud autokere «voolavama» välimuse nimel, n-ö uputatud esituled, tavaliselt on kogu auto radikaalselt madaldatud).

Pink Banana

• Pink Banana nimi on pärit aastast 2001 ja algselt kandis seda nime Jarmo Nuutre tätoveerimissalong.

• Ideid Pink Banana riideesemete kujundamiseks saab Nuutre custom-autode ja hot rod’i kultuurist, õudus- ja pornofilmidest ning siit-sealt mujaltki.

• Pink Banana rõivafirmas on tegev veel teinegi mees, Hannes Tall, kes tegeleb kõige sellega, millega Nuutre Pink Banana puhul ei viitsi ega oska tegeleda (näiteks igasugune taustatöö ja ametlikud asjaajamised).

Kommentaarid
Tagasi üles