Hoonestuselt oli Ahju tänav üks kaunimaid linnas

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaade rikkaliku haljastusega Ahju, Süda ja Tatari tänava asumile 1920. aastatel.
Vaade rikkaliku haljastusega Ahju, Süda ja Tatari tänava asumile 1920. aastatel. Foto: Erakogu

Süda 6 ja 8 majade vahelt suundub tänapäeval Kosmose kino poole väike Ahju tänav, kus asub vaid paar maja. Enne märtsipommitamist asus tänav kümmekond meetrit loode poole, sest vasakul olevad tänavapoolsed majad hävisid pommitamise ja sellele järgnenud tulekahju tõttu. See väike tänav aga väärib meenutamist.

Varasemal ajal kandis ka praegune Süda tänav Ahju tänava nime. Keskaegse joogivee trassi äärde ehitatud tänav kandis 1885. aastal Pottisepa tänava nime ning 1907. aastast Ahju ehk Ofenstrasse nime.

Tänav oli algselt umbtänav ja see ulatus veel 20. sajandi algul Liivalaia tänavalt kuni praeguse Süda 5 ja 7 piirini. Sellest Pärnu maantee poole ulatus Kühnertite kuulus aed, mis kandis Eedeni aia nime.

Eriilmelised majad

Ahju tänav hoonestati alles 20. sajandi algul. 1909. aastal kavandas insener Karl Jürgenson Ahju 8 (siis Ahju 28) kahekorruselise elumaja. Järgmisel aastal lisandus insener Ernst Boustedti projekti järgi Ahju 1 (siis 11) ja Ahju 3 (tollal 13) kahekorruselised puitmajad. Need mõlemad paiknesid praeguse Süda 6 asuva lasteaia territooriumil.

Samal aastal ehitati ka insener Anton Uessoni projekti järgi Ahju 6 kahekorruseline puidust elumaja. 1911. aastal lisandus neile Ernst Boustedti projekti järgi ehitatud Ahju 5 (siis 15) ning Uessoni projekti järgi Ahju 7 (tollal 17) kaks kahekorruselist puitmaja.

Nendest oli arhitektuuriliselt kõige väärtuslikum Ahju 7 hoovipoolne juugendlik elumaja. Samal aastal valmis insener Moissei Klibanski projekti järgi Ahju 11 (tollal 21) kaks kahekorruselist puitmaja, neist hoovipoolne oli tunduvalt väiksem kui tänavaäärne ning Uuessoni projekti järgi Ahju 13 (tollal 23) kahekorruseline puitmaja.

1913. aastal valmis insener Karl Jürgensoni projekti järgi Ahju 3 (tollal 13) juurdeehitus ja arhitekt Artur Perna projekti järgi Ahju 8 (tollal 28) aeda kaminaga lehtla. Aasta hiljem ehitati insener Aleksander-Ernst Bürgeri kavandi järgi ümber Ahju 7 (tollal 17) tagumine maja.

1930. aastal alustati Ahju 5 (tollal 15) krundi tagumisse ossa arhitekt Karl Treumanni (hiljem Tarvas) projekti järgi kolmekorruselise kivimaja ehitust. Maja valmis 1935. aastal. See hoone on tänaseni säilinud, kuid tema fassaadi on Nõukogude ajal muudetud.

1932. aastal valmis arhitekt Franz de Vriesi projekt portselani dekoreerimise töökoja ehituseks Ahju 4 hoovi. Samal aastal alustati Ahju 1 puitmaja keldrisse lihakarni ehitamist.

Suurem osa Ahju tänava maju oli rõhtpalkseintega. Püstpalkidega oli vaid Ahju 3.

Ahju 4 oli saepurutäidisega puitmaja. See oli ka ainuke kivikatusega maja.

Ainus kivimaja sellel tänaval oli Ahju 5 hoovipoolne elamu. Ahju 5 ja 7 puitmajad olid ülekrohvitud ning Ahju 5 tänavapoolne maja kollaseks värvitud ning ülejäänud valgeks lubjatud. Ülejäänud majad olid laudvooderdisega.

Ahju tänava hoonestustihedus oli 1930. aastate lõpus 31 protsenti. Sama suur oli ka hoovide osakaal. Piirkonnas oli rohkesti iluaedu. Näiteks Kristjan Moormale kuulunud Ahju 11 krundil asus üle 400 ruutmeetri suurune iluaed. Ilupuuaed asus ka Ahju 6 Minna Juhtali maal.

1922. aastal tehti Ahju 1 elumajale betoonkividest kahekorruseline juurdeehitis. 1925. aastal ehitati portselanitöökoja omanikule ja -maalijale Nikolai Langebraunile kuulunud Ah-

ju 4 krundile arhitekt Herbert Johansoni projekti järgi arhitektuuriliselt väga huvitava katusekorrusega elumaja.

1927. aastal toimusid ehitustööd Ahju 3 krundil, kuhu Karl Treumanni projekti järgi rajati kahekorruselise maja juurdeehitis. Samal aastal ehitati Johansoni projekti järgi Ahju 4 hoovi emailimistöökoda.

Ahju tänaval asus vähesel määral ka väiketööstusi ning isegi üks kauplus. Näiteks Ahju 3–3 alustas märtsis 1938 tegevust mütsitööstus. Veebruaris 1940 kolis Jette Antile kuulunud väiketööstus aadressile Ahju 5–14.

Veebruaris 1932 avati Ahju 7–15 puuviljatee valmistamise ja pakkimise tööstus Fruktinol, mille omanik oli Marta Anton. 1920. aastate algul oli Ahju 5 (tollal 15) väike toidupood.

Ahju tänaval elas mitmeid kultuurilooliselt silmapaistvaid isikuid. Ahju 1 elas 1930. aastatel Johannes Asman. Ta oli Tallinna hipodroomi rajaja ning pikemat aega Traavlite Tõuseltsi ja hiljem Traavlite ja Sõiduhobuste Tõuseltsi esimees.

Ahju 3–4 elas 1930. aastatel metallikunstnik ja rahvakunstikoguja Otto Tammeraid (1926. aastani Tannebaum). Tal oli suurim rahvuslike ehete kollektsioon Eestis.

Ahju 5–1 asus 1930. aastate teisel poolel ühe kuulsama Tallinna rätsepa Hans Laansoo korter. Ta oli ka Tallinna linnavolikogu liige ning Püha Kanuti ja Toomgildi käsitöömeistrite ühingu esimees.

Tuntud elanikud

Samas majas korter 2 elas pikemat aega vandeadvokaat August Mölder. Ta töötas majandusministeeriumis, siseministeeriumi administratiivasjade peavalitsuse juhatajana, rekvireerimise ja sõjakahjude hindamise peakomisjoni esimehena jt tähtsatel ametikohtadel.

Selles korteris elas 1930. aastate teisel poolel kirikutegelane Julius Juhkental. Ta oli abiõpetaja Jaani kirikus ja hiljem Kaarli kirikus õpetaja.

Korteris 6 asus 1920. aastate algul ajakirja Noorte Elu toimetus. Korteris 8 tegutses 1930. aastate lõpus Gertrud Kapp-Ruckteschelli muusikakool. Kooli juhataja oli helilooja
Artur Kapi abikaasa. Korteris 12 elas laulja ja pedagoog Jenny Siimon. Korteris 13 elas 1930. aastatel Tallinna-Haapsalu rahukogu abiprokurör Ernst Zihrul.

Ahju 8 majas elas 1930. aastate teisel poolel seltskonnategelane ja kodundusõpetaja Mari Raamot, kes oli Eesti–Soome–Ungari Liidu juhatuse esimehe abi. Tema korteris peeti tihti juhatuse koosolekuid.

Korteris 4 elas 1930. aastatel raamatukaupmees August Karisma (Karismaa). Näitleja Katrin Karisma vanaisa tegeles raamatute müügiga alates 1909. aastast ja tuntuks sai ta pärast seda, kui asutas 1919. aastal Kinga 5 raamatupoe. See on ainult väike osa Ahju tänava erakordselt rikkalikust kultuuriloost.

Tagasi üles