Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/05/2256787t1hde1a.jpg)
Lumememme ehitamisest või suusatamisest looduslikul lumel ei tule pikkade jõulupühade aegu suure tõenäosusega suurt midagi välja, sest lähemal paaril nädalal lubavad prognoosid päevaseks ajaks plusskraade.
Ilmaprognoose, mis vaataksid lausa jõululaupäevani välja, väga palju pole ning klimatoloogid ei soovi nii kauge aja peale ennustusi teha.
Üht pikemat ilmaennustust pakkuv portaal www.accuweather.com toob välja, et näiteks Tartus võiks kohati lund sadama hakata alles pärast
22. detsembrit ja siis võiks ka temperatuur tasapisi nullist allapoole langeda.
Eestis vaid Tartu ja Tallinna ilma kohta teavet andev portaal lubab pealinlastele vihma-lumesegust sadu ehk eesti keeles lörtsi vahetult jõululaupäeva eel.
Helves või tolline lumi
Klimatoloog Ain Kallis ütles samuti, et välismaised ilmamudelid lubavad paari soojakraadi veel 22. detsembrilgi. Kuni 15. detsembrini näitavad kõik Postimehe sirvitud kümmekond ilmaportaali Eestile plusskraade.
«Lörtsi võib ju jõuludeks tulla, mis teeb ehk maa valgeks,» tegi Kallis tagasihoidliku pakkumise. «Kui ma ise kihlvedu sõlmima peaks, siis ütleksin praegu, et jõulud tulevad meil valkjad. Lumememme tegemiseks vaevalt et piisavalt lund tuleb.»
Samas teab Kallis, et viimase 50 aasta jooksul on kolm jõulu neljast Eestis ikkagi valged olnud. Kui veelgi rohkem aega tagasi vaadata, siis on valgeid jõule tema väitel isegi rohkem olnud.
«Iseküsimus, mida valgete jõulude ajal silmas peame: kas võtame Inglise mudeli, kus valged jõulud on siis, kui Londoni ilmajaama katusele langeb lumehelves, või Ameerika oma, kus valge tähendab ikka tollist ehk 2,5 sentimeetri paksust lumekihti,» muigas Kallis.
Lumiste pühade suhtes on skeptiline ka Põlva ilmavana Elmar Kuus ehk Kuuse-Taat.
«Jõulud võivad tulla päikesepaistelised, külma ei tule, kui, siis natuke öösel. Vaevalt et valgeid pühi näeme, sest soojad õhuvoolud ei lase lumel maha jääda,» selgitas Kuuse-Taat. «Lumekübemed võivad muidugi maha sadada.»
Püsilumi jaanuaris?
Detsembri lõpu ilma iseloomustavad Kuuse sõnul muutlikkus, plusskraadid ja vihmasagarad. Püsilumi tuleb tema ennustuse järgi maha alles
15. jaanuari paiku.
Ilmavaatleja Peep Taimla on seevastu hoopis optimistlikum: «Kui vaadata ajalukku, siis 7580 protsendil juhtudest on kuskil Eestis jõulude aegu ikka lumi maas olnud ja 75 protsenti Eestist saab tänavugi valged jõulud.»
Et lumest ilmajääjad võiksid olla rannikuäärsed elanikud, Taimla kinnitada ei julge. Enda väitel pikkadele prognoosidele tuginedes sõnas ta, et kindlasti leidub jõulude ajal Eestis ka paik, kus saab lumememme teha. «Muidugi ei julge ma lubada, et see saab olema Sõrve sääres,» lisas ta.
Lähipäevade ilm
Täna
Päeval sooja 2 kuni 6 kraadi. Pilves ilm, paljudes kohtades sajab vihma ja on udu. Öösel puhub kagu- ja lõunatuul 28, päeval muutliku suunaga tuul 27 m/s.
Kolmapäev
Nii öösel kui päeval temperatuur 1 kuni +4 kraadi. Pilves selgimistega ilm. Mitmel pool sajab vihma ja lörtsi. Päeval pilvisus hõreneb ning õhtuks sadu lakkab. Puhub kirde- ja põhjatuul 39, hommikul ja päeval rannikul 14 m/s.
Neljapäev
Öösel on nullist kuni kuue külmakraadini, päeval 3 kuni +2 kraadi. Muutliku pilvisusega olulise sajuta ilm. Puhub põhjakaarte tuul 39, öö hakul rannikul kuni 12 m/s.
Reede
Öösel on temperatuur nullist kuni kaheksa külmakraadini, päeval 3 kuni +2 kraadi. Muutliku pilvisusega olulise sajuta ilm. Puhub põhjakaarte tuul 27 m/s.
Allikas: Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut