Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/05/2258637t1h4fa6.jpg)
See lugu on meie oma eesti hitimeistrist, juubilar kustas kikerpuust, kelle ligi poolesaja parima palaga plaat ilmub kohe sarjas «Eesti kullafond». vanameistri tähendusest eesti popis kirjutab Jaak Ojakäär.
Kunagi pakkus üks muusik välja kihlveo kirjutan poole tunniga valmis laulu, millest saab «hittlugu». Tal oli õigus ja mõni teinegi oleks sellega hakkama saanud, kuigi mitte paljud. Kustas Kikerpuu, kes tähistas hiljuti oma juubelit ja kelle peatselt ilmuv duubelplaat sarjast «Eesti Kullafond» lausa kubiseb lauludest, mis on menukaks saanud, hoiab siiski madalat profiili.
Suvel sai temaga pikemalt juttu aetud ja üllataval kombel ei tahtnudki ta väga palju rääkida läinud sajandi «Horoskoobi» aegadest. Jah, kirjutasin laule, ütleb ta, sõnad tegin ka ise ja tuntuks nad said, aga see oli ikka rohkem tellimustöö, mitte mingi sisemine vajadus.
Kiirusrekordite püstitamise puhul tõi ta hoopis vastupidise näite ühe filmi puhul tuli võtta lisaaega, sest head muusikat polnud veel peas valminud ja halba ei tahtnud ka teha.
Toetas noori
Kui veel ajalukku vaadata, siis on Kustas Kikerpuu töövõime midagi müstilist. Aastad 19651976, kui ta oli ETV meelelahutussaadete toimetaja, olid ikka füüsiliselt väga rängad tihtipeale vaid kolm tundi uneaega, sest salvestused toimusid ju sageli öösiti. Uskumatu see tundub, aga Helgi Sallo pidi tulema sisse laulma kell kolm öösel ja tuligi! Jaak Joala ütles mulle hiljuti, et Kustas Kikerpuu oli õigupoolest esimene, keda võib Eestis üldse nimetada praegu väga uhke nimega muusikaprodutsent.
Loomulikult oli tal neil ammustel aegadel abilisi (Elmo Lööve, Tiit Varts ja teised), aga põhitöö tegi ta ikka ise. Valis lood ja esinejad, kirjutas vajaduse korral nii muusikat kui ka tekste ja mis peamine hoolitses selle eest, et kõik kenasti ka eetrisse jõuaks.
Joala nimetas sedagi, et tema karjäär oleks võinud Kikerpuuga kohtumiseta hoopis madalama trajektooriga kulgeda. Ka Heidy Tammel on maestro kohta ainult häid sõnu öelda. Kustas Kikerpuu «Tantsulaul», kus kasatokki keerutatakse, on selline menuviis, mis tema lauldes võidab kuulajate südamed olenemata riigist või riigikorrast. Esimesi laulusalme kuuldes on teda tantsule palunud nii Fidel Castro kui ka Erich Honecker.
Bigbändimees
Millegipärast tundub mulle, et kõigist neist menulauludest hoolimata on Kustas Kikerpuu oma südames eelkõige jatsumees ja just bigbänd-jazzi guru, kes valdab hiilgavalt ka orkestreerimise kunsti. Miks muidu on ta käinud Soome kolleegide juures end täiendamas ja vedanud pikka aega Eesti Raadio bigbändi, millega käis vaat et pea kõik põhjamaad läbi.
Kitarrist Tiit Paulus kinnitab, et Kikerpuu tõi orkestri kõlasse kaasaegsemat värvi ja kasutas oma seadetes toonase orkestri pillimeestest rohkesti neid, kes olid jazziga sina peal, andes neile pikemaid improvisatsioonilõike.
Üks meie kandis tuntud jazzfestivale on just bigbändide tarvis korraldatud Imatra festival Soomes, kus samuti osaleti ja sealt tuli ka Kikerpuu idee kirjutada Imatra süit, mida ta ise hindab oma loomingus väga kõrgelt. Parimal tasemel salvestus on veel tegemata, aga küll seegi tuleb.
Missioonitunne on veel üks asi, mis Kustas Kikerpuu puhul silma torkab. Kõike seda, mida ise on õppinud, tahab ta ka teistele edasi anda. Nii G. Otsa nimelises muusikakoolis ja Eesti Muusikaakadeemias tarkust jagades kui ka käepärast kirjasõna kaante vahele pannes, kust iga huviline võib saada algteadmisi sellest, kuidas akorde ritta panna just nii, et lõpptulemus igati soliidne oleks, aga edasijõudnutele midagi veelgi huvitavamat.
Ehk siis sissejuhatus jazzi ja bigbändmuusika võlumaailma kogu oma mitmekesisusega, mis tundub praegu jälle tõusulainel olevat.
Rohkem head muusikat
Küsides Kustas Kikerpuult veidi kulunud, vahel lihtsa, aga samas ka keerulise küsimuse mis on Sinu kreedo, mida elus üritad jälgida, tuli vastus peale väikest pausi: «Eesti kultuur, millest tuleb küünte ja hammastega kinni hoida, jazz on ju mujalt tulnud, aga meil võib olla oma jazz, Uno Naissoo ja teised ning soomlased on seda ju tõestanud. Et tehtaks rohkem head muusikat, mitte vaid lõbustus-läbustuse tarvis.
Ise olen loomult selline 7080-protsendine perfektsionist. Põhiliselt vaid muusikaga tegelenud, aga püüdnud endast alati maksimumi anda, et sada protsenti kätte saada. Alati see ei pruugi õnnestuda, vahel ikka pärast vaatad, et siin oleks saanud veel paremini teha. Aga põhiline kreedo on ikka see, et kui midagi ette võtad, siis tuleb panna nii palju kui jaksad, isegi kui tervisega maksta».
Plaat
Kustas Kikerpuu
«48 parimat laulu»
2 CD-l
Sari Eesti Kullafond
Väljaandja Hitivabrik