Politsei on tänavu tuvastanud 40 protsenti vähem narkootikumide tarvitamisi, mis tuleneb politseinike vähenenud töömahust ja liiga kõrgetest ekspertiisihindadest.
Politsei ei jõua narkoekspertiiside eest maksta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui mullu fikseeris politsei 9 kuu jooksul 4898 narkootikumidega seotud väärtegu (aine omamine või tarvitamine), siis tänavu on selliseid juhtumeid tuvastatud vaid 2939 korral ehk 40 protsenti vähem.
Politseiameti liiklusjärelevalve ja korrakaitseosakonna politseidirektor Tarmo Miilits märkis, et vähenenud arvude taga on muuhulgas kindlasti ka politseipatrullide vähenenud töömaht. «Kärbitud eelarve tingimustes on politseiametnikud sunnitud võtma palgata puhkuse päevi ja ületundide tegemine on välistatud, seega on tarvitajate risk vahele jääda vähenemas,» tõdes ta.
Vähenenud töömahu juures keskendub politsei eelkõige sellele, mis mõjutab enam üldist turvalisust. «Näiteks on selge, et narkojoobes autojuht ei ole ohtlikkuselt võrreldav narkojoobes inimesega pargipingil, just seetõttu suunab politsei tähelepanu pigem esimesele juhtumile,» sõnas Miilits. «Samuti on suurema tähelepanu all näiteks alaealiste toime pandud uimastitega seotud väärteod, kuna nende puhul hoiab õigeaegne reageerimine suur tõenäosusega ära sarnased juhtumid tulevikus.»
Siseministeeriumile saadetud kirjas kurdab politseiamet samas, et alates 1. juulist on politseil hüppeliselt suurenenud ekspertiisikulud.
Selle põhjustena loetletakse peamiselt kohtuekspertiisi instituudi keskuste väikese arvu ja lühenenud tööajad, mistõttu peab politsei sõidutama uuritavat isikut ning toimetama proove hiljem instituuti. Samuti on politsei teadmata vahepeal tõstetud ekspertiiside hindu. Seetõttu kulus näiteks Põhja politseiprefektuuril juulis ekspertiisidele 114 000 krooni, samas kui varem ei ulatunud ükski arve üle 84 000 krooni.
Politseiamet tegi siseministeeriumile ettepaneku pikendada kohtuekspertiisi instituudi lahtiolekuaegu ja muuta rahastamispõhimõtteid, sest muidu tekib ametil oluline raha puudujääk.
Kiirtestrid toovad hinna alla
Samas lisas Miilits lisas, et ekspertiiside mitte määramine ei ole ainuke kokkuhoiuvõimalus. Politseiamet soetas äsja suure koguse narkotestreid, mida kasutatakse eelkõige narkojoobe tunnustega sõidukijuhtide kontrollimiseks enne ekspertiisiasutusse viimist.
«Näiteks on võimalik tuvastada kiirtestriga eelnevalt aine, mida inimene on tõenäoliselt tarvitanud ning seejärel määrata ekspertiis ainult sellele ainele. Vastasel korral kontrollitakse kompleksekspertiisi käigus mitmete ainete võimalikku tarvitamist, mis teeb protseduuri oluliselt kallimaks,» sõnas ta.
Siseministeerium otsib lahendusi
Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Priit Heinsoo ütles, et ministeerium analüüsib politseiameti ettepanekuid ja kogub lisateavet uute lahenduste leidmiseks.
«Võib möönda, et kuna politsei ressurss on vähenenud, siis on juhid täpsustanud prioriteete. See võib tähendada tõesti seda, et konkreetselt narkojoobe tunnustega isikute tabamiseks suunatud politseilisi tegevusi on vähendatud. Kindlasti aga reageerib politsei ja tuvastab asjaolud, kui isik on pannud toime mõne muu rikkumise, näiteks avaliku korra rikkumise joobeseisundis vms,» rõhutas ta.
«Kohtuekspertiisiinstituudi hinnakujundamise kohta ei saa siseministeerium hinnangut anda,» sõnas ta vastuseks küsimusele, miks kohtuekspertiisi instituut etteteatamata hindu tõstis.