Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/11/23/6104787t1he9a3.jpg)
/nginx/o/2013/09/05/2269301t1h3ccb.jpg)
Statistika näitab, et vähemalt Eestis on kino üha populaarsem, kirjutab Tiit Tuumalu.
Läänerindel suuremate muutusteta, oleks esimene, väga üldistav kokkuvõte 2007. aasta kinostatistikast. Põhja-Ameerikas näitab müüdud kinopiletite hulk pärast rekordilisele 2002. aastale järgnenud järsku langust jätkuvat stagnatsiooni tänavu 1,42 miljardit -, seda vaatamata Hollywoodi suurstuudiote meeleheitlikele katsetele võita vaatajate südameid arvukatesse järgedesse panustades.
Suurbritannia ja Itaalia on teatanud väikesest tõusust, Hispaania ja Belgia samasugusest langusest ainus, kelle puhul kinokülastatavus pidevalt ülespoole rühib, on Ida-Euroopa, sh Eesti, Läti ja Leedu.
Pole ka ime halvemaks kui 1990ndatel ummisjalu kapitalismi tormanud, kinovõrgu laguneda lasknud ja tohutult vaatajaid kaotanud riikides ei ole olukord võimalik enam minna, üksnes paremaks.
Näiteks Leedus, kus rajati mitu uut kobarkino, suurenes kinokülastatavus tunamullu koguni 98,3%, kerkides 1,2 miljonilt 2,4 miljonini - tegu oli kõrgeima kasvuprotsendiga kogu Euroopa Liidus. Samas teeb 2,4 miljonit vaatajat iga elaniku kohta kõigest 0,71 külastust, mis on Euroopa standarditega võrreldes köömes. Tõus jätkus Leedus ka eelmisel aastal oktoobri lõpuks oli see juba 25%.
Eestis enam nii kardinaalseid võnkeid toimuda ei saa pärast 2002. aastat, kui «Nimed marmortahvlil» upitasid kinokülastuste arvu 1,55 miljonini, mis annab kokku 1,14 külastust iga elaniku kohta, langes see järgneval kolmel aastal 1,13 miljonini (0,84 külastust), et siis taas kerkima hakata ja jõuda 2007. aastaks 1 627 257 külastuseni (1,21 elaniku kohta), mis märgib uut taasiseseisvusaegset rekordit. Sama kehtib mõistagi kassatulu kohta, mis ulatus 111 639 693 kroonini.
Oma osa oli selles ka eesti filmil mahtus ju mastaapsete Hollywoodi blockbusterite puudumisel aasta vaadatuimate filmide tipp-10sse koguni kolm kodumaist linateost: «Jan Uuspõld läheb Tartusse» jäi pidama 3., «Georg» 8., ja «Sügisball» 9. kohal. Kui liita siia veel «Klassi» 13. koht, sh eespool selliseid hitte nagu «300», «Bournei ultimaatum» või Ämblikmees», aga ka «Laulva revolutsiooni» 22. ja «Kuhu põgenevad hinged» 27. koht, võib rääkida eesti filmi väga heast aastast, vähemalt kassaedu mõttes.
Nii kogus kodumaine film kokku 232 478 vaatajat, mis teeb turuosaks 14,3%. Kassatulu oli 14 719 992 krooni ja turuosa selle järgi 13,2%. Need on numbrid, mida pole vaja häbeneda ka Euroopa kontekstis. Näiteks Soomes kinokülastavus kukkus seal tänavu taas, seekord 2% võrra, 1,26 korrani elaniku kohta -, kus valmib stabiilselt 10-15 mängufilmi aastas, moodustas kodumaiste linateoste turuosa 20%, mida eksperdid peavad väga heaks tulemuseks. (Viimastel aastatel on see jäänud 15 ja 24% vahele.)
Nagu Eestiski, jõudis Soomes vaadatuimate filmide tipp-10sse kokku kolm kodumaist linateost, neist kõrgeimale astmele, 6. kohale Juha Wuolijoe «Jõululugu» (Joulutarina) 242 800 vaatajaga. Muide, Peeter Simmi «Georg» kogus Soome kinolevis kaheksa koopiaga 9294 vaatajat.
Võrdluses Soomega tõuseb veel kord esile Veiko Õunpuu «Sügisballi» õnnestumine ka kinolevi mõttes on ju 37 859 vaatajat puhta kunsti kohta väga hea tulemus. Näiteks soomlaste Oscari-kandidaat, Aleksi Salmenperä «Mehe töö» sai Soomes 12 koopia juures kokku 48 656 vaatajat, mille ette võiks lisada ka sõna «kõigest».
Mis puudutab veel Eesti kinolevi edetabelit, tuleks esile tõsta ka seda, et tegelikult on esikümnes kokku kuus eestikeelset filmi lisaks eesti oma filmidele veel «Shrek 3», Ratatouille» ja «Metsikud lained», dubleerituna. Sama tendents domineeris ka eelmisel aastal tegu on nupuga, kuhu võib julgelt vajutada, laste kinoraha pealt kokku ei hoita.
Lõpuks ka toredaid sõnumeid lätlaste juurest. Nimelt on sealne blockbuster «Riia kaitsjad» tegemas sama, mida «Nimed marmortahvlil» Eestis. Aasta lõpuks oli Läti Vabadussõja-film kogunud juba 130 000 vaatajat ja 7. jaanuariks purustanud ka «Titanicu» rekordi, jõudes 139 442 vaatajani nii palju pole pärast taasiseisvumist Läti kinolevis kogunud veel ükski film. Kusjuures film on levis üksnes nelja koopiaga.
Ennustada võib, et «Riia kaitsjate» tuules kerkivad tublisti ka sealne üldine kinokülastuste hulk ja Läti filmi turuosa, mis 2006. aastal olid vastavalt 0,9 elaniku kohta ja 5,7% koguauditooriumist.
Eks näis, kas Eestit tabab tänavu detsembrikuumus ja või on tegu juba langeva trendiga?
Eesti kinolevi esikümme 2007
1. «Kariibi mere piraadid. Maailma lõpus» - (USA) 83 664 vaatajat
2. «Shrek 3» (USA) 75 618
3. «Jan Uuspõld läheb Tartusse» (Eesti) 73 336
4. «Simpsonite film» (USA) 64 488
5. «Ratatouille» (USA) 57 714
6. «Mr Beani puhkus» (Suurbritannia) 50 520
7. «Harry Potter ja Fööniksi ordu» (Suurbritannia) 49 670
8. «Georg» (Eesti) 49 423
9. «Sügisball» (Eesti) 37 859
10. «Metsikud lained» (USA) 37 204
Eesti kinolevis linastus 145 uut filmi, neist 115 tõi sisse Forum Cinemas ja 13 Tallinnfilm. Vanemate filmidega kokku ringles kinolevis 221 filmi
Eesti filmid kinolevis 2007
1. «Jan Uuspõld läheb Tartusse» - 73 336
2. «Georg» - 49 423
3. «Sügisball» - 37 859
4. «Klass» - 28 900
5. «Laulev revolutsioon» - 18 316
6. «Kuhu põgenevad hinged» - 15 624
7. «Nuga» - 2225
8. «Vastutuulesaal» - 1844
9. «Võõras» - 1728
10. «Kinnunen» - 974
11. «Mis iganes, Aleksander» - 789
12. «Tervitusi Nõukogude Eestist» - 508
Eesti film kogus 232 478 külastust, kassatulu oli 14 719 992, eesti filmide turuosa 14,3% (vaatajate arvust) ja 13,2% (kassatulust)
Tallinnfilmi levitavad filmid 2007
1. «Edith Piaf elusse armunud» (Prantsusmaa) 9606
2. «Kuninganna» (Suurbritannia) 7977
3. «Hindamatu» (Prantsusmaa) 3442
4. «Paani labürint» (Mehhiko) 3109
5. «Klimt» (Austria) 2896
6. «Teiste elu» (Saksamaa) 2694
7. «Inland Empire siseimpeerium» (Prantsusmaa) - 2035
8. «Minu mustikakarva ööd» (Hongkong) 1761
9. «Äärelinna tuled» (Soome) 1631
10. «Tüütu mees» (Norra) 1523
11. «Arktikalugu» (USA) 1310
12. «Hing kinni» (Lõuna-Korea) 1189
13. «Karm värk» (Saksamaa) 503
Tallinnfilmi 13 filmi kogusid 39 676 külastust, vanemate filmidega kokku oli külastusi 42 286
Väikelevitajate filmid 2007
«Mehe töö» (Soome) 4461
«Rallipõrsa seiklused» (Saksamaa) 2786
«Dungliloom Hugo» (Taani) 2726
«Röövel Hotzenplotz» (Saksamaa) 1413
«Eufooria» (Venemaa) 802
«Kordus» (Norra) 774
«Väljapääs» (Rootsi) 681
«Persona non grata» (Poola) 411
«V2 külmunud ingel» (Soome) 300
Filme levitasid Estinfilm, Cinema Nouveau ja Kinobuss
Kinokülastusi elaniku kohta
1997 0,66
1998 0,73
1999 0,61
2000 0,75
2001 0,91
2002 1,14
2003 0,94
2004 0,88
2005 0,84
2006 1,18
2007 1,21
Eesti filmi turuosa (%)
1997 1,22
1998 0,7
1999 0,7
2000 0,93
2001 3,58
2002 10,69
2003 9,7
2004 5,38
2005 5,12
2006 9,17
2007 14,3
Keskmine kinopileti hind
1997 30
1998 44
1999 46
2000 46
2001 58
2002 59
2003 63
2004 63
2005 67
2006 67
2007 68,6
Allikas: Eesti Filmi Sihtasutus
Aasta toob Taarka ja detsembrimässu
Sellist eesti filmi «uputust» nagu mullu tänavune aasta ei tõota parimal juhul võiks riigi toel valmivate mängufilmide hulk küündida kuueni, kui ei ilmu ootamatult, linalugu hõlma all, välja mõni järjekordne partisan-kineast.
Kui esimene poolaasta kujuneb veel vaikseks, siis augustist alates jõuavad üksteise järel ekraanile «Taarka» (re-d Ain Mäeots ja Hardi Volmer) tragikoomiline lugu setudest ja legendaarsest setu lauluemast Hilana Taarkast, Sass Henno romaanil põhinev noortefilm «Mina olin siin» (re Rene Vilbre), 1924. aasta 1. detsembri mässust tõukuv poliitiline põnevik «Detsembrikuumus» (re Asko Kase) ja Eesti kaastootmisel valmiv Soome draama «Külaline» (re Jukka-Pekka Valkeapää) selles ilmub 10-aastase poisi ja tema ema ellu haavatud tundmatu, kes toob sõnumeid vangis istuvalt pereisalt.
Päris aasta lõpus või kohe järgmise algul peaks välja tulema veel «Buratino» (re Rasmus Merivoo) muinasjutuliste elementidega seiklusfilm, mis tõukub kaudselt Aleksei Tolstoi «Kuldvõtmekese»-raamatust, peategelaseks teismeliste probleemidega kimpus koolipoiss, ning põnevusdraama «Kid ja Killer» (re Hanno Salonen) 16-aastane Tom satub selles dramaatiliste sündmuste keerisesse, päästes sünge minevikuga teteen Arturi elu.
Kinolevi potentsiaaliga dokumentaalfilmidest saavad ekraaniküpseks «Fritsud ja blondiinid» (re Arbo Tammiksaar) kauaoodatud linateos sellest, kuidas Nõukogude filmitööstus kasutas stereotüüpsetes rollides Eesti, Läti ja Leedu näitlejaid; Kaido Höövelsoni sumokarjääri vaatlev «Baruto» (re Artur Talvik); Eesti lähiajalugu käsitlev «September» (re Ilmar Raag), mis vaatab tagasi Tallinna kaitsmisele 1944. aastal, kui sakslased olid linnast lahkunud ja venelased peale tungimas, aga ka «Must-valge aken» (re Jaak Kilmi), mis räägib Soome TV mõjust Nõukogude Eestis. (PM)