/nginx/o/2013/07/05/1876334t1h0df4.jpg)
/nginx/o/2013/09/05/2270556t1hd3f0.jpg)
Kesklinna tuleviku arutelu kujunes teisel katsel hoogsaks, ettepanekuid ootab linn ka edaspidi. Kas Vanemuise ja uue kaubamaja vahel peaks olema väljak või majad, oli üks küsimustest, kus kesklinna üldplaneeringu eskiisi arutelul läksid arvamused selgelt lahku, aga samasuguseid küsimusi oli veel palju.
Samavõrd tekitas väga erinevaid arvamusi kava hoonestada Toome serv Jakobi tänava ääres, samuti parkimine ja muu liikluskorraldus.
Arutelu kolmapäeval pärast lõunat oli hoopis teisest puust kui esimene avalik arutelu 26. augustil, mil rahvast oli saalis hõredalt. Nüüd oli kuulajaid ja kaasarääkijaid nõnda palju, et linnaplaneerimise osakonna nõupidamiste ruumis polnud kõigile istekohti ja mõned kuulasid ka uksel seistes. Kirja sai 59 osalejat.
Kes otsustas?
Arutelu algus oli rahulik. Esimeste seas küsis kunstiloolane Enriko Talvistu, kes küll pani paika hoonete väärtuse hinnangud, mille alusel edaspidi lubatakse või ei lubata hoone välisilmet muuta. Miks Vallikraavi tänava otsa pangamajadest vaid Hansapangale rajatud maja on väärtuslik, kaks ülejäänud mitte. Kes nii otsustas?
Ranniku vastas: ametnikud.
Jutuks võeti ka planeeringuala piirid: Pepleri tänav ja Toome-tagune pole mingi city või downtown, ega ka Punga tänav.
Linnakodanik Kalle Kulbok haaras kinni lausejupist, et turu alla tuleb parkla, kui kellelgi on huvi teha: «Kas see keegi puudutab olümpiakomitee esimeest ja aatekaaslasi?»
Ranniku vastas, et turu ala on linna omand ja arendamisega tegeleb linn. Soov on linna tihendada ja et parkimine koliks hoonesse.
Sotsiaaldemokraat Tõnu Ints uuris, kuidas planeeringus suhtutakse Emajõkke.
«Väga romantiliselt,» vastas Ranniku ja jätkas, et paadimeestel on lastud joonistada sildumisalad, kuhu saab paigutada väikealuseid. Näidatud on alad, kuhu saaks ehitada kaid.
Talvistu kommenteeris, et paadisillad on kavandatud jalakäijate promenaadide äärde, aga paadi juurde minnakse ju autoga.
Pika tänava läbimurre
Pikem vaidlus oli Pika tänava läbimurde tarvilikkuse või tarbetuse üle. Ametnike ettepanek on sellest loobuda, sest liiklusanalüüside järgi pole selleks tarvidust, pealegi oleks Meltsiveski veehaaret arvestades kaunis võimatu ühendada Pikka tänavat Ujula tänavaga.
Teemast võttis tuld keskerakondlane Vladimir Šokman: miks me räägime, et Vene ringilt ei saa Ujula tänavale, seal on ju tänav? Kui meie ei tee, teevad uued inimesed ära. Kvissentalist ei pea sõitma Puiestee ja Narva maantee kaudu, kui võib sõita otse sildade juurde.
Linnainsener Mati Raamat pakkus, et siis tuleks ehitada üle endise Meltsiveski tiigi sild.
Supilinlane Mart Hiob palus protokollida, et jäetakse ära läbimurre Võidu sillalt läbi Fortuuna kvartali Raatuse tänava suunas, sest selle järele pole vajadust. Talvistu oli samas paadis: «Vene võim tegi Raatuse tänava 1819. aastal prospektina ei kuhugi ja meie tahame teha sellest magistraaltänava?»
Parkimismured
Mitme nurga alt võeti üles parkimine, mis üldplaneeringu järgi suunataks jõuliselt parkimismajadesse ja vanalinnast ära. Keegi mees tundis huvi, kas vanalinna elanikud on rõõmsad võimaluse üle jätta auto eemale ja kõndida koju.
Ranniku vastas: «Inimesel on valida, kas ta ostab korteri kesklinna, teades, et seal ei saa parkida, või ostab kesklinnast eemale. Kas Tallinna vanalinnas on iga maja ees võimalik parkida, kui sul on korter? Siin on kaks leeri: on inimesi, kes ütlevad, et elu, see on auto, teised räägivad, et on ka muid võimalusi.»
Ajaloolane Andres-Teet Merisalu võttis üles mure Vanemuise ülemise parkla täisehitamise pärast: kuhu siis raamatukokku ja teatrisse tulijad auto jätavad? Ranniku vastas, et hoone alumistele korrustele on ette nähtud parkimine.
Kulbok küsis, kas hoonealused parklad ei tähenda, et seal pargivad konkreetse hoone inimesed. Kui ongi linnaparkla, siis haldab Europark, kes võtab ka õhtuse aja eest tasu?