Ansip: Eesti ootab Venemaalt hüvitise asemel eelkõige vabandamist

Peaminister Andrus Ansip proovis õpetajaametit. Foto: Peeter Langovits

Peaminister Andrus Ansip ütles venekeelse Postimees.ee lugejate küsimustele vastates, et okupatsioonikahjude kompenseerimise asemel ootab Eesti Venemaalt eelkõige südamest tulevat vabandamist ning et Venemaast saaks demokraatlik riik.

Venekeelse Postimees.ee lugejad saatsid nädalavahetusel peaminister Andrus Ansipile 150 küsimust, millest toimetus inimesi enam huvitavad küsimused välja valis ning peaministrile vastamiseks saatis. Postimees.ee avaldab Ansipi vastused 20-le talle esitatud küsimusele.

Suhted Venemaaga

Mõnes mõttes on hea kritiseerida meie idanaabrit ning näidata maailmale, et Eestil on omа kõva hääl ka olemas. Minu küsimus on väike vihje Teile, millest peate alustama, et suhted Venemaaga soojemaks läheksid. Nimelt, palun kutsuge Eestisse külla hr Vladimir Putin või peaminister hr Viktor Zubkov. Kutsuge neid mitteametliku visiidiga ja lihtsalt näidake Eestit. Maailma ajaloos on hästi palju näiteid, kus poliitilist stabiilsust saavutatakse mittepoliitiliste tegevustega. Ja nüüd ka minu küsimus: mis takistab Teid kutsuda Venemaa juhte külla? Mitte piirileppe asjus, mitte transiidi asjus, vaid lihtsalt külla? Minu arvates, Eesti initsiatiiv oleks teiste maailma partnerite silmis märkimisväärne ning nö turismireisist algaks head ja stabiilsete partnerlussuhete loomine.

Hea küsimus, aga valele adressaadile. Eesti pool on esitanud mitmeid ja avatud kutseid härra Putinile, mis on siiani jõus. Härra Putinilt võiks küsida, miks ta ei ole viimase seitsme aasta jooksul leidnud võimalust positiivselt reageerida mitte ühelegi Eesti küllakutsele. Samuti võiks küsida, et miks pole ta soovitanud näiteks Venemaa pea- või välisministril Eesti kutset vastu võtta? Eesti on korduvalt näidanud üles valmisolekut arendada kahepoolseid suhteid Venemaaga ja kontakte Venemaa esindajatega. Naabritega on kombeks suhelda.

Millal tõstatatakse rahvusvaheliste organisatsioonide toetusel küsimus Eestile kuluvatest maadest, mis on praegu Venemaa jurisdiktsiooni all?

Eesti valitsus lähtub seadusandja ehk riigikogu tahtest. Riigikogu on ratifitseerinud Eesti-Vene piirilepingu täpselt sellisena, nagu see Eesti ja Venemaa vahel alla kirjutati. President on ratifitseerimisotsuse välja kuulutanud.

Leedu president Valdas Adamkus on hiljuti öelnud, et Leedu hakkab nõudma Venemaalt okupatsiooni tunnistamist ja sellega kaasnenud kahju hüvitamist. Kas Eesti peaks nõudma Venemaalt vabandusi ja okupatsioonikahju hüvitamist? Kas see kahju on juba kokku võetud?

Asjatundjad on teinud mitmeid kokkuvõtteid ja tööd sellel suunal jätkub paraku veel paljudeks aastateks. Aga kuidas mõõta kahju elamata elust? Või kahju vaimsest sandistamisest? Arvan, et eelkõige ootame me vabandust. Vabandust, mis tuleks südamest. Ja nõudmine siinjuures ei aita, selleks peab Venemaa vaimselt küpseks saama. Parimaks kompensatsiooniks Eestile oleks see, kui Venemaast saaks demokraatlik riik, kus austatakse euroopalikke väärtusi.

Kui kaua veel osalevad eesti sõdurid välismissioonidel Afganistanis ja Iraagis, mis on minu arust nende riikide okupatsioon?

Riigikogu otsustas eelmisel aasta lõpus pikendada missioonid Afganistanis ja Iraagis ühe aasta võrra - 2008. aasta detsembrini. Kas need Eestile olulised välismissioonid pikenevad veelgi, selgub aasta teisel poolel. Minu isiklik arvamus on, et Eesti peaks jääma Afganistani ja Iraaki nii kaua kui meie abi nendes riikides vajatakse. Oleme Afganistanis ja Iraagis nende riikide seadusliku valitsuse palvel ja seetõttu on okupatsioonist kõnelemine kindlasti kohatu.

Pronkssõdur

Miks oli salastatud otsus läbi viia väljakaevamised Tõnismäel?

Ma ei ole nõus väitega, et otsus väljakaevamiste kohta oleks olnud salajane. Kõik tööd toimusid avalikult ja vastavalt Eesti Vabariigi seadustele. Tõsi, nii nagu ma ka varem kinnitanud olen - valitsuse soov oli esmalt viia lõpule säilmete väljakaevamine ja alles seejärel monument koos sobiva tseremooniaga uude asukohta ümber paigutada. 26. aprilli öösel Tallinnas puhkenud vandaalitsemiste laine, kurjategijate rünnakud Eesti elanike turvalisuse ja vara vastu ei jätnud aga kokku tulnud kriisikomisjonile ja erakorralise istungi pidanud valitsusele teist võimalust. Vägivalla ohjeldamiseks pidi valitsuse tegutsema koheselt.

Mälestussamba ümberpaigutamine oli väga tundlik teema paljude inimeste jaoks ja nõudis ülimat ettevaatust ja delikaatsust. Miks Te sel juhul ütlesite välja mitu versiooni Tõnismäele maetud punaarmeelaste kohta (purjus peaga tanki alla jäänud, marodöörid, jne) vahetult enne väljakaevamiste algust? Ma tean, et need versioonid polnud Teie omad, ja et nad pärinevad erinevatest ajaloolistest allikatest. Kuid Teie kui peaminister vastutate oma sõnade ja tegude eest, ja sellised sõnad ainult valasid õli tulle. Kas te saate aru, et mõnikord on parem olla vait kui rääkida?

Valitsuse soov oli välja selgitada ajaloolised faktid ja lahendada püsivaks pingete allikaks olnud pronkssõduri staatuse probleem. Ma ei saa leppida lähenemisega, et protestiks valitsuse tegevuse vastu võetakse kasutusele vägivald. Demokraatlikus riigis on kombeks oma meelsust rahumeelselt väljendada. Korrakaitsjate ründamist, märatsemist ja lõhkumisi Tallinna tänavatel ei õigusta miski. Just vägivalla puhkemise pärast on mul kõige rohkem kahju.

Lugupeetud härra Ansip. Teie poole pöördub erirežiimi koonduslaagrite endine vang ja Eesti audoonor (50 l.) Leonid Kravtsov. Miks polnud võimalik teisaldada pronkssõdurit sõjaväekalmistule auavaldustega ehk
lafeti peal, sõjaorkestri ja aumarsi saatel? Sel juhul demonstreeriks Eesti Teie näol Venemaale oma poliitilist intelligentsust. Muidu oli kõik justkui «röövlid omas kodus» moodi.

Pronkssõduri teisaldamise viisi aprillis tingisid märatsemised. Valitsuse plaanides öist teisaldamist ei olnud. Minu ja paljude teiste inimeste hinnangul toimus pronkssõduri asetamine Kaitseväe kalmistule väärikal viisil ühes pärgade ja austusavaldustega. Seal kalmistul on monumendil kõikidele vastuvõetav tähendus – mälestada hukkunud sõdureid. Mälestusmärgid peavad inimesi liitma, mitte lahutama. Ma usun, et pingete kadumine on kõikide rahumeelsete Eesti inimeste huvides. Juba möödunud kevad näitas, et ka Eesti Vene kogukond on pronkssõduri uue asukohaga rahul ja selle omaks võtnud.

Kas Te tunnistate, et kogu pronkssõduri teisaldamise projekt oli suunatud IRLi valijate meelitamisele Reformierakonna poole?

Ei ole sellega nõus. Pronkssõduri teisaldamine ei olnud kindlasti erakonnapoliitiline tegevus. Tegemist oli puhtalt riigi julgeoleku ja siinsete inimeste turvalisuse eesmärgil ette võetud samm. Te ei leia Reformierakonna valimiskampaania materjalidest ühtegi näidet, kus oleks pronkssõduri temaatikat ära kasutatud.

Kas Te tunnete end süüdi? Kas Te kavatsete tagasi astuda?

Süüdi peavad tundma end inimesed, kes ründasid politseinikke ja kes rüüstasid poode. Mul on väga kahju, et asjad võtsid vägivaldse pöörde, aga ma ei näe selles enda süüd.

Veel 20 aastat tagasi oli Arnold Meri kangelane. Täna on ta kohtualune. Täna olete Teie kangelane eestlaste silmis. Kas Te ei karda seda, mis tuleb 20 aasta pärast?

Ei karda. Ma olen tegutsenud alati vastavalt kehtivate seaduste ja oma eetiliste tõekspidamiste järgi.

Lõimumine

Miks mina, kes on Eestis sündinud, kogu oma elu (40 aastat) siin elanud ja seda riiki oma ainsaks kodumaaks pidav, pean tõestama oma lojaalsust riigile ja olema kodakondsuseta, kuigi minu lastel on sünnijärgne kodakondsus?

Kodakondsuse saamine on jõukohane kõikidele, kes on Eesti riigile lojaalsed ning täidavad vastavad tingimused. Eesti kodakondsusseadus on kooskõlas kõikide rahvusvaheliste normide ja Euroopalike tavadega. Kusjuures kodakondsuseta isikute arv kahaneb meil päris kiirelt.

Mida tähendab integratsioon teie jaoks? Kuhu peab integreeruma vene inimene, kes on siin Eestis sündinud?

Ma olen täiesti veendunud, et valdav enamus Eestis elavatest vene inimestest on Eesti riigile lojaalsed ja siinse ühiskonnaga hästi integreerunud. Kindlasti aitaks veel paremaks lõimumiseks kaasa hea eesti keele oskus, mis looks eeldused ka ühise meediaruumi tekkeks. Paraku on täna nii, et vene inimesed sõltuvad tihti Venemaalt pärit meediast, mis kahjuks pole alati vaba ja sõltumatu Kremli poliitilisest tellimusest. Minu soov on, et Eesti oleks parim paik elamiseks sõltumatult inimese rahvusest ja usust. Meil võib olla küll erinev minevik, aga meil on kindlasti ühine tulevik.

Majandus

Kui suur Teie arvates peab olema palk normaalseks elamiseks, et saaks korra kuus teatris käia (isegi puhvetit külastamata)? Kas tudeng saab toime tulla stipendiumiga?

Meie eesmärk on viia keskmine palk Soomega ühele tasemele. On selge, et selline areng ei saa toimuda üleöö, kuid eesmärk peab olema ambitsioonikas. Valitsus töötab selle nimel. Samas arvan ma, et ka alampalga eest töötades on võimalik kord kuus teatris käia. Stipendium ei pea katma tudengi kõiki kulusid. Kõrgem haridus on noore inimese investeering tulevikku ning enamuses kõrgeltarenenud riikides võtavad tudengid selle investeeringu tegemiseks laenu.

Kas Te peate seda normaalseks, et rahvasaadikute palk on seotud riigi keskmise palgaga? Kui tõsta saadikute palka kümnete tuhandete võrra, aga tavaliste inimeste oma 500 krooni võrra, siis keskmise palga kasv jääb väga kõrgeks eranditult tänu Teie ja Teie kolleegide palkade tõusule.

Saadikute palga sidumine keskmise palgaga tehti juba aastal 1992 Ülemnõukogu poolt. Selline automaatne sidumine on üks võimalusi ja ilmselt ka võimalikest parim. Peaministri ja ministrite palga mõju keskmisele palgale on kaduvväike. Kõigi riigikogu liikmete, ministrite, peaministri ja presidendi palk kokku moodustab umbes 0,08-0,09 protsenti kogu Eesti palkade kogusummast.

Mida positiivset olete teinud riigi elanikkonnale ning selle õitsengu nimel? Kas pole häbi eraldada raha Palestiinale ja Afganistanile sel ajal, kui teleris näidatakse reklaamklippe, mis kutsuvad üles abistama haiglaid vajalike seadmete ostmisel?

Kõik valituse otsused on suunatud Eesti rahva elujärje parandamisele. Eesti majanduse kiire kasv on vaieldamatult parandanud rahva elujärge. Minu juhitud valitsuste ajal on keskmine palk kasvanud 43 protsenti, keskmine pension kvartaalses arvestuses aga lausa 63 protsenti. Isegi kui arvestada siinkohal tarbijahindade tõusuga, võime rääkida väga selgest ja tuntavast elanike sissetulekute kasvust.

Üleskutsed ühele või teisele haiglale ühe või teise seadme ostuks on eelkõige lähtunud kodanikualgatusest, mis on igapäevane nähtus demokraatlikus riigis. Afganistani või Palestiina toetamine pole mitte häbiasi, vaid meie aukohus. Ka me ise oleme siiani abisaaja rollis. Tuletan meelde, et me kasutame käesoleval aastal erinevatest Euroopa Liidu fondidest saadavat raha peaaegu 10 miljardit krooni.

Millal tõuseb lastetoetus? Kas valitsus kavatseb kaotada käibemaksu alla 10-aastaste laste kaupadele? Kas valitsusel on kavas veel mõne finantskoormuse hõlbustamine laste kasvatamisel?

Juba praegu on riik teinud palju lastega perede heaks. Järsult suurenesid sel aastal vanemahüvitisena väljamakstavad summad. Peretoetuste ja vanemahüvitisena riigieelarvest väljamakstav summa on sel aastal ligi 2 miljardit krooni.

Valitsus ei kavanda käibemaksu kaotamist alla 10-aastaste laste kaupadele. Esiteks ei ole võimalik tõmmata selget lapse vanusest lähtuvat piiri kaupade puhul ja teiseks ei tähenda soovitav käibemaksu kaotamine veel sugugi taoliste kaupade 18- protsendilist hinnalangust. Praegu suunab valitsus taoliselt käibemaksuna kokku kogutud raha sisuliselt tagasi laste ja perede toetamiseks. Pakutava lahenduse korral läheks see raha müüjate taskusse.

Vähendamaks finantskoormust laste kasvatamisel, rakendas valitsus käesolevast aastast ka n-ö esimeste laste puhul ühe vanema täiendava vabastamise tulumaksust tulumaksuvaba miinimumi ulatuses.

Ja veel, kodanik, kes peab üleval alaealist last, võib maksustamisperioodi tulust maha arvata täiendava maksuvaba tulu iga kuni 17 aasta vanuse lapse kohta. Tänavu on maksustatavast tulust sel põhimõttel mahaarvatav summa iga lapse kohta 27 000 krooni, järgmisel aastal juba 30 000 krooni, 2010. aastal 33 000 krooni ning alates 2011. aastast 36 000 krooni. Lisaks vähenes kõigi lapsevanemate tulumaksumäär sel aasta ühe protsendipunkti võrra. Samas tempos peaks see vähenema ka järgmisel aastal.

Uue töölepinguseaduse eelnõust: miks Teie partei jätab oma töörahva ilma sotsiaalgarantiideta ja kindlustundeta homse päeva suhtes, andes tööandjatele täie võimu töövõtjate üle?

Valitsus ei jäta töörahvast ilma sotsiaalsetest garantiidest. Töölepinguseaduse eesmärgiks on tasakaalustada tööandjate kohustused ja töövõtjate õigused. Tööturgu ei muuda paindlikuks mitte niivõrd töölepingu lõpetamise kergemaks muutmine kui töösuhte alustamise kergemaks muutmine. Märksa efektiivsem on vahendite kasutamine töötaja koolitamiseks, mitte koondamiseks. Täiendõppes osalenud töötajad ei klammerdu koondamishüvitisi oodates alampalga külge. Neil on kerge leida tööd perspektiivsemas ettevõttes märksa parema palgaga. Seega, kavandatud muudatused lähtuvad nii töötajate kui ka tööandjate huvidest. Ja olgu öeldud, et ei Soomes, Rootsis ega enamuses Euroopa riikides pole koondamishüvitiste miinimummäärad seadusega üldse reguleeritud. See on töövõtja ja tööandja vahelise kokkuleppe küsimus.

Öelge, kuidas saab rahvas usaldada Teie poliitikat ja Teie erakonna poliitikat, kui Te olete pidevalt vastuolus oma enda sõnade ja lubadustega? Näiteks, lubasite tagasi astuda, kui teatud tähtajaks ei toimu üleminek eurole.

Ei ole kunagi sellist lubadust andnud. Seda oleks võimatu teha, sest euro kasutusõigust ei võeta ise. See antakse riikidele, kes on täitnud vastavad tingimused, mis ei sõltu üksnes valitsusest.

Mind ja võib-olla teisi ka huvitab küsimus Nõukogude Liidu ajal tehtud hoiuste kompenseerimisest. Üleminekul kroonile sai vahetada vaid 1500 rubla. Muud säästud läksid kaotsi. Teadaolevalt tegeletakse selle probleemiga Ukrainas ja Venemaal. Palume tagastada aastatega kogutud säästud.

Kõik nõukogudeaegsed hoiused vahetati viimase kui kopikani ümber kroonidesse täpselt sama vahetuskursiga nagu see toimus 1500 rubla sularaha osas. Täpselt sama kursiga (10:1) vähenesid teatavasti ka hinnanumbrid. Piiranguid kasutati vaid sularaha vahetusel (1500 rbl), mis ei tähendanud sugugi veel kellegi sularublade kadumaminekut. Eesti rahareformi hetkel oli NSV Liidu rubla «elus» raha nii Venemaal kui Lätis.

Eesti rahareform ei võtnud üheltki inimeselt ühtki rubla, mida peaks Eesti riik hakkama kompenseerima. Vastupidi, rahareform päästis inimeste säästud Venemaal üha kiireneva inflatsiooni käest. Kui kelleltki üldse mingit kompensatsiooni küsida, siis tuleks seda küsida selle riigi õigusjärglaselt, kes viis NSV Liidu ja ka Eesti majanduse hüperinflatsiooni, mille tulemusena inimeste aastatega kogutud säästude väärtus hävines.

Varia

Härra Ansip, millist muusikat Teie eelistate? Rock, pop, klassika, jazz?

Naudin klassikalise muusika kontserte, vene heliloojatest eriti Tšaikovskit. Noorusaegsetest lemmikutest meeldib endiselt AC/DC, mis ilmselt enamusel Postimehe lugejatel kananaha ihule toob. Noorim tütar kuulab McFly`d ja see meeldib mullegi. Hiljuti avastasin enda jaoks Cabo Verde jazzlaulja Cesaria Evora.