Tõnis Rüütel: mida toob kaasa uue seaduse jõustumine?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uus hasartmänguseaduse eelnõu on ebaproportsionaalselt range. Näib, et rahandusminister üritab ära teha korraga selle, mis 13 aasta jooksul on tegemata jäänud. Teatavasti ei ole 1995. aastast kehtivat seadust oluliselt muudetud.
Kõige enam häirib ettevõtjaid mänguautomaatide arvu miinimumnõude liialt järsk suurendamine praeguselt kaheksalt kogunisti neljakümnele. Eesti Hasartmängude Korraldajate Liit (EHKL) tegi ettepaneku, et esimese hooga võiks suurendada küll lausa üle kolme korra, ehk siis 25 automaadile, kuid rahandusministeerium sellega ei nõustunud.
Minimaalselt 40 automaati Tallinnas asuvates õnnemängukohtades ehk ei olekski nii ülesaamatu, kuid nii mõneski väiksemas linnas lõpetab see legaalse õnnemängude korraldamise. Tõdedes, et loodus tühja kohta ei salli, tekib oht, et see võib asenduda illegaalse mängukorraldusega.
Tuleb nõustuda, et õnnemängukohti on praegu ehk liiga palju, kuid arvestades eelnõus sätestatud piiranguid, tuleb neist paljud sulgeda. Nõus, et kitsendustega mängukohtade asukohtade suhtes tuleks alustada, kuid liiga radikaalsed otsused ei ole majanduses kunagi head. Ettevõtjad on põhimõtteliselt päri, et õnnemängukohad ei pruugiks olla elamutes, kuid ärihoonetes, eriti kesklinna ärihoonetes, küll.