Tuntud majaomanikud andsid tänavatele nimed

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sibulaküla jäi pärast asumite piiride paikapanemist Olümpia hotellist vasakule. Varasemal ajal ulatus see tõenäoliselt ka teisele poole Liivalaia ja Kentmanni tänavat.
Sibulaküla jäi pärast asumite piiride paikapanemist Olümpia hotellist vasakule. Varasemal ajal ulatus see tõenäoliselt ka teisele poole Liivalaia ja Kentmanni tänavat. Foto: Küllike Rooväli

Tallinna kesklinnas Kaasani kirikust loode pool asunud ajalooline paikkond kandis Sibulaküla nime. Selle nime päritolu on püütud seostada nii Kaasani kiriku kuplitega kui ka piirkonna elanike rajatud väikeste põldudega, kus muu hulgas kasvatati ka sibulaid.

Kui 1993. aastal fikseeriti asumite piirid, määrati Sibulaküla piiriks Rävala puiestee, A. Lauteri, Liivalaia ja Kentmanni tänav. Varasemal ajal ulatus Sibulaküla tõenäoliselt ka teisele poole Liivalaia, Lauteri ja Kentmanni tänavat.

Sibulaküla hävis peaaegu täielikult 1944. aasta märtsipommitamise ajal. Koos varaga hävisid sealsete elanike dokumendid, fotoalbumid jms. See on üks põhjus, miks piirkonda on vähe uuritud. Vaatleme kõigepealt sealseid tänavaid.

Tublid raskejõustiklased

Sigismund von Stadeni 1699. aastal koostatud atlase järgi oli see kant kruntideks jaotatud juba enne Põhjasõda. Tolleaegne teedevõrk on püsinud tänaseni, väljaarvatud praegune Rävala puiestee piirkond, mis hävis pärast märtsipommitamist 1944. aastal.

Sibulaküla tänavad on kandnud läbi ajaloo erinevaid nimetusi. Kentmanni tänava nimetus oli kasutusel juba 1885. aastal. Tänava nimi tulenes arvatavasti Kentmanni ja Sakala tänava nurgal asunud vaestekooli juhataja Wilhelm Gottfried Kentmanni nimest, kes töötas sealses koolis 1830.–1874. aastal.

Aeg-ajalt on vana Kentmanni segamini aetud tema poja Woldemar Friedrich Kentmanniga, kes elas samas majas ning koostas 1875. aastal vallakoolidele «Koolilaste Geograahwia raamatu». Pedagoogikateadlase Lembit Andreseni 1974. aastal ilmunud «Eesti rahva koolid 19. sajandil» andmeil avaldas õpik suurt mõju maateaduse levikule Eesti küla koolides.

Õpik oli koostatud selliselt, et koolmeister võis iga tunni jaoks sobiva osa leida ning seda lastepäraselt seletada. W. F. Kentmanni tähtsaimaks kirjanduslikuks tegevuseks oli aga nädalalehe Ristirahva Pühapäeva Leht toimetamine.

Kentmanni tänav on kandnud ka Hospidali tänava nime, sest ta viis Priihospidali juurde. Priihospidal rajati Üldise hoolekande kolleegiumi korraldusel 1786. aastal. Hiljem asus sellel kohal Tallinna keskhaigla. Tänav on kandnud ka Jaan Kreuksi ja Konstantin Pätsi nime.

On arvatud, et kunagise kalmistu poole suundunud Kaupmehe tänava nimetus tulenes seal 19. sajandi algul elanud vene kaupmehe Nikita Jermakovi või kaupmehe Christoph Stolzenwaldi nimest. Tänav on aastatel 1959–1990 kandnud ka Hans Pöögelmanni nime.

Asumi keskosa läbiv Lembitu tänav kandis 1885. aastal Balesna tänava nime. Nimi pärines mereväe erukaptenleitnant Nikolai Pantelejevitš Baleasnoilt, kellel oli seal elumaja, mis müüdi 1807. aastal maha tema võlgade katteks.

19. sajandi esimesel poolel kasutati ka teiste majaomanike nimedest tuletatud tänavanimesid, näiteks Lapinskoi Strasse. Kuna sellesse piirkonda rajati praegune Vambola tänav, siis nimetati Lembitu tänav Suur-Balesna ja Vambola tänav Väike-Balesna tänavaks.

Lauteri ja Lembitu tänava vahel suundus kahele poole Vambola tänavat Õuna tänav. Tänav on kandnud ka Kašutini nime, mis tulenes jällegi sealse majaomaniku nimest. Õuna tänava nimi võeti kasutusele 1922. aastal. See tänav hävis täielikult märtsipommitamise ajal. Lõik Pärnu maanteest Lembitu tänavani kandis Liivalaia tänava nime juba 1885. aastast.

Sibulaküla olustik ei erinenud palju teiste eeslinnade omast, 20. sajandi algul olid ka selle piirkonna noored huvitatud sportimisest. 1905.–1911. aastal tegutses Sibulaküla poiste raskejõustiku klubi. Selle eestvedajad olid vennad Rudolf ja Arnold Resen.

Nagu paljud teisedki said nad inspiratsiooni Lurichi ja Abergi esinemistest. Vennad lasid omal kulul naabrist sepal valmistada tõstepommid, käsikud ja turnimisrõngad, vanadest kaltsudest valmistati maadlusmatt. Reseni raskejõustikuringist kasvas mitmeid tugevaid maadlejaid, kes hiljem esinesid Venemaa ja välismaa tsirkustes.

F. Kelleri raskejõustiku klubi tekkis 1906. aastal Juhkentali ja Sibulaküla piiril Kaasani platsi ääres. Maja omanik F. Keller tegi harjutusruumideks korda oma aias asunud suure kivikuuri. Seal käisid harjutamas peamiselt pagarid, kes töötasid samas majas asunud Sunni pagariäris, samuti ümbruskonna noored. Harjutada võis hommikust õhtuni.

Klubi liikmete mälestuste järgi käis päeva jooksul harjutamas üle 50 mehe, sealjuures mitmed elukutselised nagu Gustav Vaher (Vahar). Vaher tuli 1900. aastal Eestimaa maadlusvõistlustel Abergi järgi teiseks ning 1903. aastal meistriks. 1907. aastal tuli ta Lissabonis maailmameistriks ja 1908. aastal Baltimaade meistriks.

F. Kelleri klubi üks kasvandikke oli ka Oskar Kaplur, kes 1911. aastal tuli Baltimaade meistriks, 1912. aastal Venemaa meistriks ja Euroopa meistriks ning 1913. aastal Põhja-Euroopa meistriks. 1913–1914 võistles ta võitmatuna Ameerikas. Sibulakülas tegutses ka teisi organisatsioone.

Sibulaküla on olnud koduks paljudele kultuurilooliselt olulistele isikutele, näiteks elasid seal Eesti Vabariigi algaastatel Jaani kiriku õpetajad Bruno Hasselblatt (Kaupmehe 8) ja Herman Hansen (Kaupmehe 4) ning Kaarli kiriku õpetaja

Arthur Sommer (Kaupmehe 5).

Kaupmehe 15 asus Eesti Näitlejate Liit (asutati 1917. aastal), mille eesotsas oli Karl Jungholz. Samas majas elas ka helilooja August Topmann. Suur-Balesna 2a elas maalikunstnik Paul Sepp.

Stalinliku stiili pealetung

Ühtedeks omapärasemateks mälestusteks Sibulaküla kandist võib pidada Edgar Isoki meenutusi Õuna tänav 4 korterist, kus ta elas aastatel 1932–1935 ja 1938–1944. Isoki isa ostis algul poole kahekorruselisest majast, hiljem ka ülejäänud osa.

Kolides Õuna tänavale, võttis pere osalt kaasa ka eelmise elukoha mööbli – mõned lauad, lillelaua, suure peegli jms. Täiesti uus oli ainult Isoki tuppa ostetud kušett ja kirjutuslaud. Raadio Tere (RET) asemele soetati Philips.

Aias oli mänguruumi nii palju, et vend sai oma kolmerattalise jalgrattaga seal lahedalt ringi sõita. Aeda kasutaski ainult Isokite pere. Teistest aedadest oli krunt ümbritsetud kõrge planguga, millest üle ei näinud.

Pärast Sibulaküla hävimist pidi linna keskuse uueks ja tähtsaks planeerimiselemendiks kujunema Lenini puiestee (praegune Rävala puiestee) ja sellest täisnurga all eenduva Estonia teatrini ulatuv lai haljastatud esplanaad.

Uus radikaalne suund pidi jätkuma Lembitu ja Imanta (praegu A. Lauteri) vahelise haljastatud ruumina. Piirkond hoonestati valdavalt stalinistlikus stiilis hoonetega, kuid esialgseid suurejoonelisi plaane tuli kõvasti korrigeerida.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles