Kahtlustus: kuulus kirurg jagas kohtualusele libatõendeid

Andrus Arro

FOTO: Peeter Langovits

Tervishoiuameti peadirektoril Üllar Kaljumäel on tulised ajad. Värskelt allkirjastatud ettekirjutusega seab ta kuulsa kirurgi Andrus Arro pädevuse kahtluse alla. Süüdistus on karm - pealinna doktor aitas Eesti väidetavalt suurimat maksupetturit Raivo Paalat libatõenditega.


«Kui arst teadvalt paneb kirja valediagnoosi, siis on see dokumendi võltsimine ja kuritegu,» ütles riigi peaprokurör Norman Aas, teatas ETV saade «Pealtnägija».

«Kahju muidugi, sest mainet, tagasi saada, ükskõik mis erialal, on väga raske. Kaotada on kerge, aga oma mainet tagasi saada väga keerukas,» ütles Helve Särgava.

Prokuratuur alustas doktor Arro vastu kriminaalasja, süüdistades teda ametialase dokumendi võltsimises. Võib see olla, et hinnatud tohter mängis korduvalt kokku väidetava maksuaferistiga ja arsti alusetud haiguslehed aitasid kaasa süüdistatava õigeksmõistmisele?

Seda pretsedenti on aastaid oodatud. Nüüd on arst liistule tõmmatud. Prokurörid ja kohtunikud virisesid ammu, kuidas süüdistatav arstitõendiga kohtust eemale hoiab. Isegi riigikohtu esimees Märt Rask nurises pidevalt.

«Viiulimängija ei saa küll seotud sõrmega orkestris mängida, aga talle antakse tõend selle kohta, et ta on töövõimetu. Aga sama viiulimängija saab edukalt anda ütlusi kohtus,» sõnas riigikohtu esimees Märt Rask. «Julgen öelda, et arenguruumi on selles valdkonnas küllalt.»

2003. aasta. Kohtud ägisevad haiguslehtede all. Põhimõtteliselt saab köha ja nohuga süüdistatav protsessi torpedeerida. Kurikuulsa ERA panga endiste juhtide kriminaalasi on selleks ajaks veninud mitu aastat - sest kohtualused on koguaeg haiged.

«Edasilükkamisi kindlasti ei taotleta kunagi ilma tagamõtteta. Kõige suurem kasu süüdistatavale on just nimelt see, et mõningatel juhtudel kindlasti, et oleks võimalikult pikk aeg kuriteo toimepanemise ja süüdimõistva kohtuotsuse vahel,» ütles Särgava.

2004. aasta. Sotsiaalministeerium teavitab avalikkust epohhiloovast määrusest. Suvaline haigusleht ei vabastagi enam kohtusse minekust. Nohu asemel on nüüd märksa kangemat diagnoosi tarvis.

Kuid tegelikult ei läinud olukord sugugi paremaks. Venitamistaktika käib kohtutes täie auruga edasi ja asjad järjest aeguvad.

«Viimane näide oli see, kus asi jõudis riigikohtusse, kuid aegus ära nn Erapanga juhtumi viimased kriminaalasjad, mis olid jäänud. See oli kahjuks selline näide, kus minu hinnangul selgelt kasutades venitamistaktikat, õnnestuski 10 aastat protsessi venitada, kuni kuritegu ära aegus,» tõi Norman Aas näite.

«Vaadake, nii nagu igale erialale satub vastutustundetuid töötajaid, on täpselt samamoodi sattunud ka ilmselt kahjuks arstide hulka mõned sellised, kes väga kergekäeliselt selliseid tõendeid välja annavad,» sõnas Särgava.

2008. aasta. Prokuratuur on haisu ninna saanud. Maksupettuses süüdistatav Raivo Paala on kahtlaselt tihti haige - kahe aasta jooksul on enam kui kümme istungit artitõenditega edasi lükatud. Kes on patuoinas?

Reglement siin kohtusaalis on selline: kui prokuröril või mõnel teisel menetlusosalisel tekib kahtlus, et haigusleht on võib-olla võltsitud, siis pöörduvad nad tervishoiuameti poole.

Viimase aasta jooksul on tervishoiuamet saanud koguni 46 päringut kahtlaste arstipaberite kohta. Hämmastaval kombel neist 14 olidki täiesti alusetud, et mitte öelda võltsitud. Silmatorkavalt erinev teistest oli Põhja-Eesti Regionaalhaigla rindkerekirurgi Andrus Arro juhtum, sest doktor Arro väljastas kohtualusele valetõendeid tervelt viiel korral.

Tervishoiuameti peadirektori Üllar Kaljumäe sõnul kirjeldas Arro seisundit ja avaldas arvamust patsiendi seisundi kohta teda nägemata.

Doktor Arro juhtumi märksõnadeks on fiktiivsed saatekirjad ja röntgenülesvõttel varjude nägemine, mida ükski teine doktor ei näinud. Kuid kõige hämmastavam episood pärineb mullu detsembrist, kui tekkis kahtlus, et arst hindas Valgas elava kohtualuse seisundit teda nägemata.

«Prokuröril on tõendeid selle kohta, et patsient ei viibinud sel päeval Tallinnas. Kuna me neid tõendeid tulenevalt sellest menetlusest, mida uurimisorganid paralleelselt ei saanud, siis me ei saanud tugineda sellele kinnitusele ja meil oli selline kahtlus olemas,» ütles Kaljumäe.

«Ta tõepoolest rääkis ainult telefoni teel ja vaatas telemeditsiini võimalusi, kasutades neid andmeid, mis olid saadaval sel hetkel. See tähendab, et patsient helistas Valgast ja ütles, et tal on täna paha olla, köha natukene, kirjutage mulle kopsupõletiku diagnoos välja,» kirjeldas Kaljumäe.

«Seda kõne sisu ilmselt me kumbki ei tea, aga kui patsient helistas, siis ta sai rääkida tõesti sellest ainult mida ta tundis ja arst teisel pool telefoni pidi kuulama ja aru saama ja uskuma patsiendi juttu,» ütles Kaljumäe.

Tervishoiuamet uuris juhtumit viimased pool aastat. Möödunud nädalal langetatud otsus arstile armu ei anna. Selles viidatakse «sisulisele puudusele arsti töös ning sellele, et kirurg ei püüdnud üleüldse hinnata, kuivõrd patsiendi haigus ei võimalda tal kohtusse minna».

«Meie ettekirjutus mõlemad on olemasolevat õigusruumi arvestades maksimaalsed. Järgmine eksimus potentsiaalselt võib tuua kaasa registrist kustutamist kuni üheks aastaks,» ütles Kaljumäe.

Kuid tervishoiuameti käed jäävad lühikeseks. Peale kurja näpuvibutuse ja 30-aastase staažiga doktori pädevushindamisele saatmise ei saa nad midagi ette võtta. Prokuratuur seevastu saab küll.

«Kui ikkagi ilmneb et tegemist ei ole lihtsalt sellise arstipoolse pealiskaudsusega või väheste kogemustega, arst on selgelt väljastanud valediagnoosi siis sellisel juhul tuleb kõne alla arsti kriminaalõiguslik vastutus. Sellisel juhul me käsitleme seda ametialase dokumendi võltsimisega,» ütles Norman Aas.

See on esimene kord kui süüdistatava ja arsti kokkumängukahtlusega tuuakse pakule konkreetne pea. Ent kirurg Arrole ei ole seekordne ristilöömine sugugi esmakordne. 1998. aastal shokeeris avalikkust Linda Kangur, kes süüdistas Andrus Arrot raha väljapressimises ja lohakuses, sest neli kuud pärast operatsiooni leiti vanaproua hingetorust marlitampoon. Juba siis soovitas arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjon algatada Arro vastu kriminaalasi.

«Loomulikult on ka selline kahtlustus arstieetikat arvestades ja ühiskonna ootusi arvestades piisavalt halb. Ma väga loodan, et see oli tõepoolest episood, mis põhines kahtlustel ja rohkemat ei tulnudki,» sõnas Kaljumäe.

Tõepoolest, tookordne kriminaalasi läks lõpetamisele tõendite puudumise tõttu. Kuid mida on öelda oma kahtlaselt väljastatud tõendite kohta kirurgil endal? Viimati septembri keskel lubas ta teemat kommenteerida siis, kui tervishoiuamet oma lõpliku otsuse langetab. Nüüd on aeg uueks katseks.

«Ma juba ükskord ütlesin teile et olen nõus vastama kirjalikele küsimustele kirjalikult,» puikles Andrus Arro ning sõnas, et tema advokaat ei soovita tal kaamera ees esineda.

Saadetud küsimustele vastab arst lakooniliselt. Ta peab küsimusi juhuslikeks ning loodab, et rahvusringhääling arvestab hea ajakirjandustavaga.

Aga kohtualune Paala, kes tema üldse on? 10 aastat tagasi tundis avalikkus Valga ärimeest kui Eesti suurimat maksupetturit. Riik nõudis talt kümneid miljoneid kroone.

Laiem avalikkus ei tea, et alles sel suvel jõudis süüdistus maksudeklaratsioonis valeandmete esitamise eest lõpuks kohtuotsuseni. Tartu maakohus mõistis Paala õigeks - viidates aegumisele ja mõistliku aja menetluse põhimõtte rikkumisele. Protsess jätkub ringkonnakohtus.

«Kui üldises plaanis rääkida, siis tulemus on see, et kriminaalasi lõpeb aegumiseg. Ma arvan, et sellest ei võida kumbki pool. Teda ei mõisteta ühest küljest õigeks, kriminaalasi lõpetatakse, asi on aegunud. Teisest küljest riigi jaoks on oluline küsimus, et sellised menetlused kulutavad aega ja raha, aga tulemust ei ole,» ütles Aas.

Kui ajakirjandus pasundab viimasel ajal, kui raske on eriarsti juurde aega saada, siis tollele Valga mehele polnud see mingi probleem. See oli eeskujulikult hooliv suhtumine ühe eriarsti poolt.

«Erakordselt soosivalt ja toetavalt suhtus ta oma patsienti ja ei pidanud paljuks ta töövälisel ajal patsiendi asjadest kasvõi ka kohtule teada anda. See on ju iseenesest hea kui meie arst on nii hooliv. Aga konteksti arvestades oli see tõepoolest eriskummaline,» rääkis Kaljumäe.

Kummaline on, et doktor Arro ei olnud kaugeltki ainus, kes kohtualusele Raivo Paalale tõendeid jagas. Tartu maakohtule edastatud haiguslehed olid väljastatud mitmetelt Lõuna-Eesti ja Harjumaa arstidelt.

«Kindlasti on see veider. Kui ühest kohast ei saa, siis üritatakse teisest kohast ikkagi see tõend kätte saada ja kui selline käitumine on, siis see pigem viitab ikkagi sellele, et isikul on eesmärk seda kohtumenetlust venitada,» ütles Aas.

Süüdistatav Paala ise ütleb, et oma arstitõendite saamislugu ta ei kommenteeri, viidates pooleliolevale kohtuprotsessile.

«Küsimus on milles: ma kardan et te olete õhukese jää peal. Mina ei saa teile soovitada mida te teete. Probleem on selles, et te olete avalik õiguslik televisioon ja kui teie uurimise käigus seatakse kasvõi kahtluse alla minu nimi või ka niimoodi, et kellelgi on võimalik seda tuletada, siis minu hinnangul on tegemist ikka seaduserikkumisega,» ütles Valga ärimees Raivo Paala.

Jah - «Pealtnägija» ei saa teha järeldust, et just doktor Arro arstitõenditega jõudis Raivo Paala kriminaalasi õigeksmõistva otsuseni. Me ei saa välistada, et kohtualune Paala on lihtsalt väga haige inimene, kuid vähemasti veider on korduvate valetõendite väljastamine küll.

Sama kahtlus näris ka prokuratuuri, kes sel teatas sel nädalal kriminaalasja alustamisest. Ametialase dokumendi võltsimine toob kohtus süüdimõistmisel rahatrahvi või aastase vangistuse.

Tagasi üles