600 000 krooni suuruse teaduspreemia saanud lastearst Tiina Talvik on enda sõnul edu eest teaduses tänu võlgu oma vanematele, õpetajatele, kolleegidele, õpilastele ja perele.
Riik annab elutöö eest preemia lastearstile ja ehitusteadlasele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Ülikooli emeriitprofessor Tiina Talvik ja Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor Valdek Kulbach saavad mõlemad vabariigi aastapäeval, 24. veebruaril 600 000 krooni suuruse teaduspreemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest.
Talvik arvas, et elutöö preemia on tunnustus pikaaegse töö eest arstiteaduses, eriti lasteneuroloogia, meditsiinigeneetika ja lastehaiguste alal.
«Olime koos Avo-Valdur Mikelsaarega esimesed, kes tegelesid Eestis meditsiinilise geneetikaga,» lausus Talvik. Samuti on ta juhendanud 14 edukalt kaitstud doktoritööd, kolm-neli doktoritöö kaitsmist on lähiajal ees.
Teeb teadust ja ravib
Varem Tartu Ülikooli kliinikumi lastekliiniku juhina töötanud Talvik tegeleb lisaks teadustööle endiselt ka laste ravimisega. Kord nädalas on tal lastekliinikus ambulatoorne vastuvõtt ja tema juhtida on ka lastekliiniku kord nädalas toimuv suur visiit, et arstid saaksid patsientide seisundit ja parima ravi võimalusi arutada.
«Kuidas mul saab plaan olla, kui ma alles täna hommikul televisioonist preemiast teada sain,» vastas Talvik küsimusele, kuidas ta preemiaraha kulutada plaanib.
Kindlasti kavatseb ta oma sõpradele peo teha, sest preemia saamisele on kaasa aidanud ka tema vanemad, õpetajad, kolleegid ja kindlasti on eriti oluline koht õpilastel, märkis Talvik.
Nõudlik ja hooliv
Lastekliiniku praeguse juhataja professor Vallo Tillmanni esimene mälestus Tiina Talvikust pärineb neljanda-viienda kursuse ajast, kui Talvik õpetas lasteneuroloogiat. Juba siis süstis ta üliõpilastesse teadushuvi ja rääkis, et iga kliinikumi arst peaks tegema ka teadustööd.
Hiljem, lastekliinikus töötades, meenutab Tillmann, oli Tiina Talvik visiooniga juht, nõudlik, ent samas väga hooliv kõigi töötajate suhtes. Hooliv oli ta väga ka oma patsientide suhtes, meenutas Tillmann.
Teaduspreemiaid määranud komisjoni juhtinud teaduste akadeemia presidendi Richard Villemsi sõnul väärib inimene kindlasti elutööpreemiat, kui ta on toonud Eesti kliinilisse meditsiini täiesti uue eriala ja on juhendanud nii palju edukalt kaitstud doktoritöid. Lisaks on Talvik Villemsi sõnul üks Eesti enim tsiteerituid teadlasi.
Tiina Talvik on sündinud Tartus 1938. aastal. Pärast Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonna lõpetamist 1962. aastal asus ta tööle Tartu kliinilise lastehaigla pediaatrina. Meditsiinikandidaadi väitekirja kaitses Talvik 1972, meditsiinidoktori kraadi 1992. aastal. Aastal 2004 sai ta ka Eesti Punase Risti I klassi ordeni.
300 000-kroonise preemia saajad
Tiit Kutser täppisteaduste alal uurimuste tsükli «Optiline kaugseire veekeskkonna uuringutes» eest
Maido Remm keemia ja molekulaarbioloogia alal uurimuste tsükli «Inimgenoomi bioinformaatiline analüüs» eest
Enn Lust tehnikateaduste alal uurimuste tsükli «Tahkeoksiidkütuseelementides ja elektrilise kaksikkihi kondensaatorites ning kompaktsete ja poorsete elektroodide ning elektrolüütide vahelisel piirpinnal toimuvate protsesside seaduspärasuste komplekssed uuringud» eest
Tõnis Timmusk arstiteaduse alal uurimuste tsükli «Närvisüsteemi haiguste molekulaarsetest mehhanismidest» eest
Valdur Saks (kollektiivi juht), Jüri Engelbrecht, Enn Seppet ja Marko Vendelin geo- ja bioteaduste alal uurimuste tsükli «Molekulaarne süsteemne bioenergeetika» eest
Marika Mänd (kollektiivi juht), Ants-Johannes Martin ja Reet Karis põllumajandusteaduste alal uurimuste tsükli «Tolmeldajaid ja kultuurtaimede tolmeldamist mõjutavad tegurid» eest
Vello Andres Pettai sotsiaalteaduste alal uurimuste tsükli «Poliitiliste institutsioonide mõjud poliitilisele kultuurile postkommunistlikes riikides» eest
Linnart Mäll humanitaarteaduste alal uurimuste tsükli «Ida mõtteloo humanistlikud baastekstid globaliseeruva tsivilisatsiooni kontekstis» eest
Allikas: riigi teaduspreemiate komisjoni otsus
Ülikeerukate konstruktsioonide looja
Teaduste akadeemia akadeemik ning Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor Valdek Kulbach on teine teadlane, kes sai tänavu riigilt 600 000-kroonise teaduspreemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest.
Teaduste akadeemia president Richard Villems selgitas, et Kulbachi valimise põhjuseks on tema pikaajaline edukas töö ehituse alal. «Elutööpreemiale esitatakse alati palju häid kandidaate, ent kuna aastas saab olla vaid kaks preemia laureaati, siis oli seekord Kulbach üks neist,» ütles Villems.
Juba üle 80 aasta vana Kulbach on tema sõnul ehitusteadlane, kes on jätnud ülikooli õppejõuna väga sügava jälje. Varem on teda tunnustatud Eesti Vabariigi teaduspreemiaga (1995. aastal), 1999. aastal on Kulbachile antud Valgetähe IV klassi teenetemärk ja 2000. aastal valiti ta Eesti Inseneride Liidu aasta inseneriks.
Villemsi sõnul väärib märkimist ka Kulbachi suur roll tehniliselt ülikeerukate Tallina ja Tartu laululava konstruktsioonide loomisel. Need ehitised jäävad väga suure tõenäosusega püsima veel põlvkondadeks. Nende saavutuste koostoime kallutas Villemsi sõnul komisjoni hääled ilma pikema vaidluseta Kulbachi poole. (PM)
Ida mõtteloo uurija
«Kui tahavad anda, eks siis andku,» naeris orientalist Linnart Mäll küsimuse peale, mida ta preemia saamisest arvab.
Tartu Ülikooli indoloogia erakorralisele vanemteadurile ei tulnud tunnustus siiski päris üllatusena. Mäll teadis, et Tartu Ülikool ta kandidatuuri esitas.
Preemiaraha eest plaanib Mäll osta teaduskirjandust, käia välisreisidel ja anda välja oma töid, mille seas on palju tõlkekirjandust.
«Tõlkekirjandus ei tähenda üksnes võõrkeelsete tekstide eesti keelde tõlkimist. Iga tõlke taga on põhjalik uurimistöö,» sõnas Mäll. Ta avaldas lootust, et tulevikus saab riigi teaduspreemiaid üha rohkem orientaliste.
1960. aastatel oli Mäll ida mõtteloo teadusliku uurimise algataja Eestis. Tema peamised uurimisvaldkonnad on mahajaana tekstid, budistlik mütoloogia, india ja hiina klassikalised tekstid ning väikerahvaste vabadusvõitlus.
Mäll on dalai-laama Eesti visiitide peakorraldaja, Esindamata Rahvaste Organisatsiooni looja ning Budismi Instituudi nõukogu esimees ja president.
2001. aastal anti talle Valgetähe IV klassi ja 2006. aastal Riigivapi IV klassi teenetemärk. (PM)