Rootsis Umeås arutasid Euroopa Liidu (EL) teadusministrid Euroopa teadusruumi (ERA) poliitilise juhtimise parandamist, Eestit esindav haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas esitas kohtumisel Eesti riigi seisukohad.
Lukas: Euroopa teadusruumi juhtimisel tuleb vältida bürokraatiat
16. oktoober 2009, 08:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
EL eesistujamaa Rootsi tegi ettepaneku anda Euroopa teadusruumi juhtimisel ja korraldamisel põhiroll Euroopa Liidu teadus- ja tehnikauuringute komiteele (CREST) ning asutada poliitiliseks juhtimiseks uue institutsioonina ministrite konverents.
Tõnis Lukas toetas kohtumisel CREST-i ülesannete ülevaatamist ning määramist Euroopa teadusruumi juhtivaks organiks, kuna nimetatud kogu omab head ülevaadet Euroopa teadusruumi arengutest.
Euroopa teadusruumi poliitilisel juhtimisel peab minister oluliseks juba olemasolevate struktuuride koostöö parandamist, mitte aga uute loomist, nagu pakutud ministrite konverents ja CREST-i büroo.
Täna arutavad teadusministrid EL ühist seisukohta Rahvusvahelise Termotuuma Katsereaktori (ITER) nõukogu koosolekuks, mis leiab aset 20. novembril. Seal soovivad ITER-i projektis osalejad leppida kokku olulistes küsimustes, nagu projekti ulatus, ajakava ja maksumus.
Põhiküsimuseks on projekti eeldatava maksumuse märkimisväärne kasv. Euroopa Liit peaks aastatel 2012-2013 projekti täiendavalt panustama 1,2 miljardit eurot.
Eesti hinnangul on ITER igati vajalik ettevõtmine ning lisasumma leidmiseks tuleb EL-l kaaluda kõiki võimalusi, kaasa arvatud laen Euroopa Investeerimispangast.
ITER on umbes 10 miljardit eurot maksev järgmise põlvkonna termotuuma katsereaktor, mis rajatakse Lõuna-Prantsusmaale.
ITER-i põhieesmärgiks on ettevalmistused tuumasünteesi energia kasutuselevõtuks energeetikas. Lisaks Euroopa Liidule osalevad projektis Hiina, India, Jaapan, Korea Vabariik, Ameerika Ühendriigid ja Vene Föderatsioon.