Vabaõhukooli tee 7 asuv Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukool tähistab 1. märtsil 70 aasta juubelit. Kooli rajamise idee sai Päts 1930. aastate Lääne-Euroopast, kus vabaõhukasvatuse põhimõtted olid laiemalt levinud. Need õppeasutused olid mõeldud lastele, kes vaevlesid alatoitluse ja nõrga tervise küüsis.
Kool asutati Pätsi talu naabrusesse, Kose-Lükati mändide alla. Kooliaia rajamiseks kinkis Päts 2,5 hektarit oma talu maadest, linnavalitsus lisas omalt poolt tasuta viis hektarit.
Arhitektuurikonkursi võitis Pariisis elav arhitekt Paula Delacherie-Ilves, kes lõpetas 1929. aastal esimese naisena Budapesti Tehnikaülikooli. Delacherie-Ilves äratas tähelepanu Tallinna keskhaigla võistluskavandiga.
Ta osales ka 1929. aastal Tartu Eesti Hüpoteegipanga ja 1937. Tallinna Tööstuspanga võistlusel. 1939. aastal ehitati Pariisis tema projekti järgi Genéral Appert 4 asunud villa Eesti saatkonnaks.
Vaestele tasuta
Delacherie-Ilvese idee järgi paiknesid vabaõhuklassid ning koolihooned hajali metsa all. Seda põhimõtet järgis ka kooli lõpliku projekti autor Konstantin Bölau. Ehitustöid juhtis insener Voldemar Kask.
Tööd algasid 10. septembril 1935 ning viis päeva hiljem pandi koolile nurgakivi. Pidulikul sündmusel oli rohkesti kõrgeid riigitegelasi eesotsas riigivanema Konstantin Pätsi ja ülemjuhataja Johan Laidoneriga. Kõnes rääkis Päts, kui oluline on linlasi laastava tiisikuse vastu võitlemisel ennetav tegevus.
Hoone saadi katuse alla 20. aprillil 1936, sisetööd lõpetati 15. mail 1938. aastal. Kool koosnes suurest kahekorruselisest peahoonest, kolmest eraldiseisvast klassiruumist ja majandushoonetest. Õppetöö algas juba 1. märtsil 1938. aastal, pidulik avamine toimus 2. juunil 1938. Kuna samal päeval algas Tallinnas Punase Risti rahvusvaheline konverents, osalesid avamisel ka 12 välisriigi Punase Risti tegelased. Avatalituse lõppedes istutas president Päts kooli õuele tamme.
Vabaõhukool oli mõeldud 100 lapsele ning õpilasi suunati sinna kooliarstide soovitusel. Õppetöö oli tasuta, kuid internaadi kuludeks tuli maksta 35 krooni kuus. 20 vaesemat last võeti Punase Risti toetusel kooli 20 krooni eest ning erandjuhtudel tasuta. Hiljem kehtestati kord, et 20% vaestest õpilastest elasid koolis tasuta.
Esialgu õppisid koolis vaid tuberkuloosihaiged. Koolijuhataja J. Kullil olid suured tulevikuplaanid. Ta tahtis rajada Pirita jõekääru päevituskohti ning künkanõlvale vabaõhuteatri. Enne 1940. aastat oli vabaõhukooli territooriumist 4 ha metsa ning 1 ha põllu- ja aiamaa all. Aruandest selgub, et kartuleid kasvatati 0,5 ha suurusel maa-alal, muu köögivilja all oli 0,2 ha. Lisaks kasvatati mitmesugust köögivilja lavades ja kasvuhoonetes, viljapuuaias kasvasid õunad, ploomid, kirsid, karusmarjad, sõstrad, vaarikad jne. 1939. aastal pidas kool 2 siga ja 100 kodulindu.
10. jaanuaril 1941 läks vabaõhukool Eesti Punase Risti kaitsva tiiva alt Tervishoiu Rahvakomissariaadi alluvusse. Aastatel 19411944 kasutati kooliruume haiglana, seejärel töötas seal Saksa sõjaväehaigla. 1944.1948. aastal asus ruumides Nõukogude mereväe hospidal.
1948. aastal avati uuesti õppeasutus, mis kandis Kose-Lükati Sanatoorse Metsakooli nime. Esialgu oli metsakool mõeldud vaid tuberkuloosihaigetele, vanematel tuli laste ülalpidamise eest tasuda vastavalt sissetulekutele. Hiljem võttis riik kõik kulutused enda kanda.
Alates 1955. aastast on koolis olnud 150180 õpilast, 1970. aastast lisaks tuberkuloosihaigetele ka hingamisteede haigustega lapsed.
Tagasivaade ajaloole
Suured teened kooli taasavamisel 1948. aastal olid direktriss Aleksandra Alakul. Ta nõudis ranget korda. Omaaegsete kooli töötajate mälestuste järgi pidid naistöötajad alati soengut kandma ja sukajooned pidid sirgelt jooksma. 1951. aastal määrati direktoriks Eduard Plaan, keda iseloomustati kui erakordse energiaga meest. Paljud pidasid tema koolijuhtimise aega kooli õitseajaks. Lisaks suurele kooliaiale võeti kasutusele ka abimajand.
1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses kaotati Kose-Lükati Sanatoorses Internaatkoolis nn kinnine koolireiim ja lapsed pääsesid iga nädala lõpus koju. 1994 sai kool nimeks Konstantin Pätsi Vabaõhukool ja peagi Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukool.
Vabaõhukooli huvialaringi juhi Maiu Plumeri sõnul õpivad praegu koolis peamiselt hingamisteede haigustega lapsed.
Ravivõimalused on laienenud tänu oma soolakambrile, kavas on rajada ka aurukamber. Kehv tervis ei luba lastel pahatihti järjepidevalt õppida, selles osas abistavad parandusõppe õpetaja ja logopeed. Klassid on väikesed ja õpetajatel erikoolitus probleemsete lastega töötamiseks.
Enamik kooli õpilastest elab õpilaskodus ning pärastlõunasel ajal on neil head võimalused tegeleda huvitegevusega: käia kunsti- või tarbekunstiringis, teha sporti või tegeleda muusikaga. Unistuseks on taastada imelised mänguväljakud, mis võimaldasid kehalist tegevust vabas õhus kooli algusaastatel.
Eesti Vabariigi 90. aastapäeva tähistas vabaõhukool 21. veebruaril esindusliku konverentsiga, kus viie kooli õpilased tegid ettekanded riigi ajaloost.
29. veebruaril kooli avamisele pühendatud aktusel tehakse tagasivaade vabaõhukooli ajaloole ja ideedele. Omaette väärtus on ka 1938. aastal valminud kunstilisel dokumentaalfilmil toona ja ka praegu haruldasest vabaõhukoolist.