Lähiajal tuuakse Saksamaalt Eestisse Arvo Pärdi
heliloominguga seotud arhiivimaterjalid, mis kajastavad Pärdi töid ja tegemisi 1950. aastate algusest tänapäevani. Väärtuslikud andmed digitaliseeritakse ja tehakse huvilistele kättesaadavaks.
Arvo Pärdi poeg rajab Laulasmaale kuulsa isa arhiivi
17. oktoober 2009, 11:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Punastest tellistest tulevase arhiivimaja juurde Laulasmaal viib vaid kitsas metsatee. Arvo Pärdi tegemisi koondav arhiiv ei kerki pealinna või mõne muu suurema linna tuiksoonele, kuna siinse vaikse paigaga on heliloojal seotud palju mälestusi juba õpingute ajast.
Veel enne Tallinna muusikakooli astumist külastas Pärt sageli lähedal elanud klaveriõpetajat Ille Martinit, kes lihvis tema mänguoskust. Ka tema õpetaja Heino Elleri maja, kus ta suvel puhkas, asub vaid paarikümne meetri kaugusel.
Nüüd on MTÜ Arvo Pärdi Arhiiv võtnud oma südameasjaks tuua Laulasmaale pea kõik Arvo Pärdi käsikirjalised töönoodivihikud, teoste partituurid, dokumendid, kirjavahetuse ning teoste ettekannete salvestused helikandjatel.
«Praegu on käimas arhiivi rajamise esimene etapp: materjalide kogumine, korrastamine ja süstematiseerimine,» rääkis MTÜ Arvo Pärdi Arhiiv juhataja, helilooja poeg Michael Pärt. Suurem osa arhiivimaterjalidest toodi Saksamaalt Eestisse juba suvel. Praegu ootavad nad kümnetes kastides lahti pakkimist.
Arhiivihoone esimesel korrusel hakatakse säilitama Pärdi tegevusega seotud materjale. Teisele korrusele tuleb õdus ruum, kus muusikateadlased, muusikud, õpilased ja teised huvilised saavad juba mõne aasta pärast tegeleda uurimis-, õppe- ja teadustööga.
«Pikas perspektiivis on kavas viia kõik materjalid digitaalsele kujule, kuid prioriteediks on Arvo Pärdi 1970. ja 1980. aastate visandivihikute transkribeerimine ja digitaliseerimine,» seletas Michael Pärt. «Tegemist on nõukogudeaegsete noodivihikutega, mille paber on hakanud aja jooksul pudedaks muutuma ning käsikirjalised tekstid luituma.»
Seetõttu on oluline, et need materjalid saaksid kiiremas korras talletatud. Kuna visandivihikud sisaldavad lisaks muusikale ka hulgaliselt Arvo Pärdi päevikulaadseid märkmeid, siis nende materjalide transkribeerimise juures on vajalikud helilooja isiklikud kommentaarid ja selgitused.
«Materjalidega on tulevikus võimalik tutvuda arhiivis kohapeal, kuid võib-olla osaliselt ka internetis,» kinnitas Michael Pärt.
Saksamaal, kus Arvo Pärt elas 30 aastat, on helilooja arhiivi vastu suurt huvi tundnud Berliini kunstiakadeemia AdK (Akademie der Künste), mis on avaldanud soovi võtta arhiiv tervikuna oma hoole alla. Sealne riigi finantseeritav arhiiv on maailma tipptasemel nii ekspertide kogemuste kui ka tehniliste võimaluste poolest.
«Arvo Pärdi sooviks on siiski jätta arhiiv Eesti territooriumile ja AdK nõustus tema otsusega, kuigi nende algne soov oli teine,» selgitas Michael Pärt.
Arvo Pärdi arhiiv
• 2008.–2011. aastani tuuakse arhiivimaterjalid Eestisse, korrastatakse ja süstematiseeritakse.
• 2010–2018 viiakse arhiivis olev informatsioon digitaalsele kujule ja sisestatakse andmebaasi.
• Ligikaudu viie aasta jooksul peaks arhiivist kujunema rahvusvaheline keskus, mis avatakse muusikateadlastele, muusikutele, õpilastele, üliõpilastele ja teistele huvilistele. Seal säilitatakse käsikirju, helisalvestisi, filme ja videoid, fotosid, trükitud partituure, dokumente ja kirjavahetust, meediakajastusi, autasusid, pühendusi Arvo Pärdile, väitekirju ja uurimistöid Arvo Pärdi muusika kohta.
Kommentaar
Gristel Ramler
riigiarhiivi
isikuarhiivide talituse juhataja
Rahvusarhiiv väärtustab kõrgelt iga eraalgatust, mis tagab Eesti ajalugu ja kultuuripärandit dokumenteeriva teabe säilimise. Arvo Pärdi isikuarhiiv on kahtlemata väärt riiklikku säilitamist.
Kuna oleme huvitatud rahvusliku kultuuripärandi säilimisest üldiselt, on meil hea meel, et Eesti muusikaajaloo suurkuju arhiiv Eestisse koondatakse, korrastatakse ja säilitatakse. Omalt poolt oleme valmis MTÜ Arvo Pärdi Arhiiviga koostööd tegema ja arhiivinduslikes küsimustes nõustama.