Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/05/2287889t1h91ad.jpg)
Peatselt avatav Viru vangla valmistub Norra riigi toel ühiskonda tagasi tooma kuni 24-aastaseid vange.
Umbes 11 miljonit krooni kulutatakse vanglaametnike koolitamiseks, et nad oskaksid vanglasse sattunud noori kuritegelikult teelt kõrvale juhtida, vahendas ETV24 «Aktuaalset kaamerat».
Esimesed vangid tuuakse Viru vanglasse aprillis. Viimaste ehitustöödega samaaegselt koolitatakse tulevasi vanglaametnikke.
Viru vangla peab vastu võtma ka kuni 400 noort vangi. Vähemalt pooled nendest tahetakse põhi- ja kutseõppeprogrammide abil resotsialiseerida, et nad pärast vanglast vabanemist poleks enam kurjategijad, vaid ühiskonna normaalsed liikmed. Kui tõhus selline ümberkasvatamine on, sõltub väga paljudest asjaoludest, mida kõike pole võimalik kontrolli all hoida.
«Eks see sõltub igast kinnipeetavast endast ka, kui valmis on nad ennast muutma, oma käitumist muutma. Alaealiste puhul on tähtis, et nad saaksid vajalikud oskused eluks vabaduses,» selgitas justiitsministeeriumi taasühiskonnastamise talituse juhataja Rait Kuuse.
Norra vanglaametnike õppekeskuse juhataja Harald Foskeri sõnul on positiivne tulemus ka see, kui vanglast tulnud inimene loobub perevägivallast. Norra-Eesti vanglatealane koostöö on kestnud juba üsna kaua ja progress on Foskeri sõnul olnud väga suur.
See, kas endine noor vang taas ühiskonda sulandub, sõltub ka sellest, kuidas ühiskond temasse suhtub. Fosker ütles, et see sõltub suuresti ka toimepandud kuriteost.
«Väga raske on ühiskonnal võtta vastu vanglast vabanenud pedofiili või teisi taolisi kuritegusid toime pannud inimesi, kuid üldjuhul on norralased üsna liberaalsed ja seetõttu õnnestub hulk endisi vange taasühiskonnastada,» selgitas Fosker.