Ilves meenutas teda mõjutanud õpetajat

Madis Filippov
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
President Toomas Hendrik Ilves rääkis «Tagasi kooli» nädala raames Haljala gümnaasiumis ka sellest, et heaks kodanikuks olemiseks tuleb tunda huvi kohapealse elu ja valimiste vastu.
President Toomas Hendrik Ilves rääkis «Tagasi kooli» nädala raames Haljala gümnaasiumis ka sellest, et heaks kodanikuks olemiseks tuleb tunda huvi kohapealse elu ja valimiste vastu. Foto: Liis Treimann

Sel nädalal annab sadades koolides üle Eesti koolitunde enam kui 800 inimest, keda tavaliselt selles rollis ei nähta. Esimese tunni viis eile Haljala gümnaasiumis läbi ettevõtmise patroon, president Toomas Hendrik Ilves.

«Kui alguses selle peale ei mõtlegi, siis õpetajad võivad oma innovatiivsuse ja õpetamismeetoditega lapsi väga palju mõjutada,» võttis Lääne-Virumaa kooli 11. klassi õpilane Reivo Maasik riigipea jutu kokku.

Juba kolmandat aastat läbi viidav «Tagasi kooli» nädal on presidendi ja sihtasutuse Noored Kooli algatus, et tugevdada Eestis sidet koolide ja ühiskonna vahel.

Kui tänavu veebruaris käis «Tagasi kooli» programmis tundi andmas 687 inimest, siis nüüd on lubanud 300 kooli kohale tulla juba üle 800 külalisõpetaja.

Maasiku sõnul kulges tund teemal «Minu õpetaja» pingevabalt. «Oli näha õpilaste austust, aga mitte kartust,» rääkis ta.

Samuti 11. klassis õppiva Triin Leevandi sõnul arutelu kahjuks siiski ei tekkinud ning õpilased küsisid pigem Ilvese koolielu ja õpetajate kohta.

«President rääkis peamiselt enda koolis käimisest ja elust ning suhtumisest õpetajatesse,» meenutas Maasiku ja Leevandi eakaaslane Reimo Saar. «Ta austab väga seda ametit.»
Ilves tõi näite. «Mul oli inspireeriv ja innovaatiline õpetaja 9. klassis, kes õpetas mind programmeerima,» rääkis ta. Aasta oli siis 1968.

«Kui läksin ülikooli, määras see minu õppeained. Palju hiljem, aastatel 1993 ja 1994 mõtlesin tänu sellele õpetajale, et kui mina sain programmeerimisega 9. klassis hakkama, siis miks ei õpeta me arvutit kõigile õpilastele,» meenutas Ilves. See mõte oli üks ideeseemnest Tiigrihüppe programmi jaoks, millega Eestis alustati 1996. aastal.

«See [presidendi meenutus] oli päris huvitav, sest see pani ka mul endal mõtte liikuma, mida praegu õpetajad õpetavad ja mida see tulevikus võib anda,» arutles Maasik.

Noormees lisas, et Haljalas on pedagoogidega vedanud, kuna mitu sealset õpetajat on korduvalt nii maakonna kui ka Eesti aasta õpetaja nimetuse pälvinud.

Ilves tunnistas, et talle meeldib õpetada. «Olen ka ise õpetaja olnud ning on tore tulla ja rääkida õpilastega,» rääkis ta.

Haljala gümnaasium algatas tänavu mõtte püstitada Haljalasse ausammas Eesti õpetajale.
Seda mõtet kiitis ka Ilves. «Kõik ettevõtmised, kus näidatakse austust ühe tähtsama ameti vastu, on teretulnud,» rääkis president.

«Tagasi kooli»
•    19.–23. oktoobrini annavad paljude teiste külalisõpetajate seas tunde näiteks poliitik Tarmo Kõuts, ülikooli rektor Mait Klaassen, näitleja Ülle Lichtfeldt, endine korvpallur Margus Metstak, laulja Sandra Nurmsalu ja teletegelane Reet Linna.
•    Mõned näited tundides käsitletavatest teemadest: Vana-Egiptus, kuidas minna oma äriideedega maailma vallutama, digitaalne filmitegemine, lõikeid opereti ja muusikali ajaloost, väikeloomad.
•    Ligi sada külalisõpetajat osales ka tunni ettevalmistamise koolitustel Tallinnas ja Tartus, kogudes näpunäiteid ja soovitusi tegev­õpetajatelt.
Allikas: «TAGASI KOOLI»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles