Kaspar Näf: sõnavabaduse dogma Hollandi moodi

Kaspar Näf Foto: Postimees.ee

Šveitsi ajaloolane ja ajakirjanik Kaspar Näf analüüsib kahe skandaalse Hollandi poliitiku Geert Wildersi ja René van der Lindeni eneseväljendusi ning leiab, et sõnavabadus ei tohiks muutuda eesmärgiks iseenesest.

Madalmaade elanikud said märtsi lõpus kollase ajalehe De Telegraaf esikaanelt suurte tähtedega lugeda «Fitna is uit!» (hollandi keelest: «Fitna» on välja tulnud). See «Fitna»-nimeline islamivastane film oli tollal juba oma esimesest publitseerimiskohast ähvarduste tõttu eemaldatud.

Madalamaades oli «Fitna» kauaoodatud film, millest räägitakse juba läinud aasta novembrist saadik, sest tollal oli autor, parempopulistliku Vabaduspartei (Partij voor de Vrijheid – PVV) liige Geert Wilders, 10–15-minutilisest filmikesest samas Telegraafis ette teatanud. Jaanuari keskel oldi raudkindel, et lähipäevil võib seda filmi lõpuks ka oma silmaga näha.

Tollal ei räägitud Madalamaade poliitikas peaaegu enam millestki muust kui sellest filmist, ehkki keegi ei teadnud filmi täpset sisu ega olnud seda näinud. Teati vaid, et Wilders tahtvat oma filmis koraani «õiget fašistlikku» nägu näidata. Valitses kartus, et filmi avalikustamine võib kaasa tuua rahutusi, nagu pärast kuulsa režissööri Theo van Goghi mõrvamist 2004. aasta novembris.

Tollal valitses Amsterdamis olukord nagu Eestis pronksiöödel. Lisaks kardeti Madalamaade toodete boikoteerimist islamimaade poolt.

See kartus polnud asjatu. Esiteks võib pidada van Goghi islamivastast filmi «Submission Wilders» «Fitna» eeskujuks. Teiseks on tuntud islamikriitik Wilders viimastel kuudel radikaliseerunud. Veel 2007. aasta veebruaris piirdus ta oma maa moslemitele suunatud üleskutsega pool koraani ära visata, kui nad tahavad jääda Madalamaadesse, ent augustis samastas ta juba koraani Hitleri teosega «Mein Kampf». See olevat keelatud ja koraani peaks samuti ära keelama.

Isegi rohkem: Madalamaades on karistatav vaid «Mein Kampfi» trükkimine ja müümine, Wildersi arvates peaks aga keelama ka koraani lugemise, sealhulgas mošeedes ja eraruumideski.

Pärast sellist nõuet oli oodata veel midagi jõulisemat. Kolmandaks hoiatas Süüria suurmufti Ahmed Badr al-Din al-Hassoun jaanuari keskel Euroopa Parlamendi eest peetud kõnes verevalamise eest, kui fil-mis näidatakse koraani põletamist või selle kiskumist-rüüstamist.

Selle taustal on arusaadav, et valitsus püüdis kristlikest demokraatidest (CDA) peaministri Jan Peter Balkenende ja välisministri Maxime Verhageni eestvedamisel «Fitna» avaldamist takistada ja töötas kõige halvemaks juhuks välja tegutsemisplaani. Kuulujuttude järgi nägi see suursaatkondade töötajatele sõnastatud reeglite kõrval ette ka vajaduse korral kõikide Hollandi kodanike islamimaadest evakueerimist.

Lisaks distantseerus valitsus filmist ja rõhutas, et see on vaid ühe saadiku arvamus. Pärast internetti panemist taunis peaminister «Fitnat» teravalt ja avaldas kahetsust, et see film vändati vaid mõnele inimgrupile haiget tegemiseks.

Jeroen Bult taunis neil veergudel (PM 24.03.08) hiljuti teravalt sellist tegutsemist ja nimetas Balkenende ja kogu Madalamaade valitsuse käitumist argpükslikuks. Tõsi, paljud Hollandi elanikud mõtlevad samamoodi. Seda oli näha ka ühel Wildersi filmi vastasel demonstratsioonil Amsterdamis, kus osales ainult tuhande inimese ringis – linna elanike suhtarvult isegi vähem, kui Moskvas käib rahvast Putini vastu meelt avaldamas.

Madalmaades on seisukohtade avaldamisel pikk traditsioon ja koguni kultuur. Kõige peenemas, liberaalses majandusajalehes NRC Handelsbladis ilmub näiteks igas numbris terve osa «Opinie & debat» («Arvamus & debatt») nime all. Postimehes oleks see umbes kaheksa lehekülge. Seal arutletakse ja vaieldakse, ent avaldatakse ka lihtsalt oma seisukohti. Madalamaades õpitakse juba koolis, et inimesel on õigus oma arvamust avaldada.

Arvamust võib avaldada igaüks, sest see käib, nagu ka Bult oma artiklis väidab, sõnavabadusega kaasas. Sellesama sõnavabadusega põhjendab Wilders oma õigust avaldada kõike, mis on talle meelepärane. Huvitav aga, miks peab siis koraani lugemist ja väljendamist keelama? See ei ole just eriti vabadusparteilik seisukoht.

See on aga ainult üks Wildersi valstuoludest. Teine on, et tema relv koraani dogmade vastu võitlemisel on sama dogmaatiline: Wilders ei olnud valmis oma filmi ühes telekanalis näitama, kus ta oleks pidanud selle enne redaktsioonikomisjonile ülevaatamiseks andma ja pärast filmi sisu üle diskussiooni pidama. Miks? Puuduvad tal argumendid?

Wildersi linateos on tõesti halb. Austria ajalehe Die Presse kommenteerija nimetas seda tabavalt islamofoobseks vanarauaks. See on mustvalge, retoorikale ülesehitatud, lohakate tõlgete ja ühe suure valesüüdistusega kerge propagandafilm, mis ei sisalda ühtegi uut fakti ja rikub ka autoriõigust.

Kui arvamusel puudub alus, on tõenäolisem, et tal on põhjus. Üks mitmetest põhjustest on kahtlemata Wildersi auahnus ja tahtmine ka väljaspool Hollandit kuulsust koguda – miks ta muidu pani võrku ka filmi ingliskeelse versiooni? Ta oli ka arvamuskultuuri ühe eestvedaja, endise eurovoliniku Frits Bolkesteini abi. Edasi võib ainult oletada. Kas filmi taga on tellija?

Wilders ise on öelnud, et ta on viimase kahekümne viie aasta jooksul umbes 40 korda Iisraeli külastanud ja seal nii Ariel Sharoni ja Ehud Olmertiga kui ka Iisraeli salateenistuse Mossadi esindajatega kohtunud. Teda peetakse endiseks luurajaks. Miks endiseks?

Mis sel lool on aga pistmist endise Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee esimehe René van der Lindeniga? Ma näen Wildersi ja Lindeni puhul üht suurt erinevust, kuid ka sarnasust. Erinevus on isiksuse tuntuses. Pärast seda, mida sügisel võidi Eesti meedias van der Lindeni kohta lugeda, võiks arvata, et ta on üks tuntuimaid Hollandi poliitikuid.

Viimastel kuudel päris mitme Madalamaade kodanikuga kohtudes tahtsingi sellest veenduda. Aga ei: ühelegi inimesele ei öelnud van der Lindeni nimi midagi.

Kuigi mu «küsitlus» pole representatiivne, võib siiski järeldada, et van der Linden on Eestis prominentsem kui oma kodumaal, kus ta on vähemalt laiemates ringkondades poliitiline nobody. Ta pidas kaheksakümnendatel aastatel vaid mõne aja välisasjade riigisekretäri ametit, kust ta pidi passiskandaali tõttu kakskümmend aastat tagasi lahkuma. Sellest ajast saadik ei ole ta silma paistnud.

Sarnasus: van der Linden tuli Eestisse vaid oma arvamust avaldama. Selleks on tal oma maa kommete järgi ilmselt õigus ka siis, kui arvamusel pole mingit alus. Kindlasti on ta seisukohal, et ka ametikoht, mida ta pidas, ei tohiks arvamuse väljendamise õigust piirata.

Ta avaldas muide arvamust näiteks ka Lõuna-Osseetia kohta ning viis oma Gruusia-vastaste väljaütlemistega (näiteks nagu poleks grusiinid Lõuna-Osseetia asjadega kursis) kohalikud poliitikud isegi nii suurde vaimustusse, et mõni neist sellega meelsasti ka välismaa ajakirjanike ees uhkeldab.

Nagu Wildersil, on vist ka van der Lindenil omad põhjused. Nende uurimise on Eesti parlamendiliige Marko Mihkelson tänuväärselt enda kaela võtnud.

Mida sellest järeldada? Kui sõnavabadus ja arvamuse väljendamine on eesmärk iseenesest, siis on see eriti neil juhtudel absurdne, kui seab teisi inimesi ohtu (terrorioht Hollandis). See on siis puhas dogma.

Liberaalses riigis, kus on võimalikult palju lubatud, on vaja tervet mõistust ja veel rohkem vastustustunnet enda ja teiste ees. Sellel meie süsteem baseerubki. Puhas provokatsioon ja faktideväline arvamus ei vii edasi.

Prominentseid hollandlasi, kes van der Lindeni moodi arvamust avaldavad, tuleb ignoreerida. Hollandis on aga ka teisi, arukaid inimesi, kes tahavad aru pidada.

Mis on «Fitna»

«Fitna» on Hollandi parlamendisaadiku Geert Wildersi tehtud lühifilm.

Filmis kajastatakse koraani motivatsiooni terrorismiks, islami universalismi ja islamit Hollandis.

Filmi pealkiri tuleb araabiakeelsest sõnast «fitna», mis tähendab erimeelsusi ja lõhesid inimeste vahel või usuproovi katsumuste hetkel.

27. märtsil 2008 pandi «Fitna» üles võrku videote koduleheküljele Liveleak hollandi ja inglise keeles. Järgmisel päeval eemaldas Liveleak filmi oma servereist, põhjendades seda ähvardustega oma töötajate elule.

30. märtsil 2008 taastati «Fitna» Liveleakis pärast julgeolekumeetmete tõhustamist, kuid selle eemaldas kohe Wilders ise, lubades teist väljalaset ilma Jyllands-Posteni Muhamedi karikatuurideta.

Allikas: Wikipedia