Tema nimi on Olev Sau. Helilooja, kes on põhiliselt kirjutanud koorilaule. Praegu pensionil, aga ei istu käed rüpes. Sau on välja andnud juba neli väikest luulevihikut pealkirja all «Ei saa mitte vaiki olla», mille sisu selgitab alapealkiri «Valimik eesti muusikute portreid».
Ei saa vaiki olla...
12. aprill 2008, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimene neist ilmus 2005 ja uusim on täiesti värske. Ainuüksi sisukord kõnetab meid suunda andvalt. Seal on reas nimed sünni- ja surmadaatumitega, paljud neist nimedest on eesti kultuuriloos ülituntud: Karl August Hermann, Miina Härma, Rudolf Tobias, Heino Eller...
Mida suurem kogumiku number, seda lähemale praegusele tulevad surmadaatumid ja seda rohkem on nimed tänapäevased. Kõik kunagised heliloojate liidu liikmed elustuvad nappides luuleridades, mis mõnikord võivad kulgeda küll pisut kohmakalt, kuid milles alati on soojalt südamlik alatoon.
Iga nime taha koondub sõnadesse midagi kas loetu kaudu kogetust, isiklike kontaktide pinnalt või läbielatud muusikahetkedest midagi ainult sellele muusikaloojale ja inimesele iseloomulikku. Just tervikuna, läbi kõigi luulevihikute, omandab Olev Sau suutmatus vaikida erilise tähenduse. Ta on inimlikult ja emotsionaalselt võtnud kokku suure osa eesti muusikast ja teinud ringi ümber sellega seotud persoonide nõnda, et see paneb sõnade kaudu tasaselt helisema ka muusika enda.
Sellist lähedust ja personaalsust me muusikakirjanduses enamasti ei kohta. Enamasti kaob see koos inimestega, kes mäletasid ise, kuid ei jõudnud või söandanud seda teistega jagada. Aga sageli pole muusika liigselt pühaks kuulutamise tõttu selle taga mõnda inimest lihtsalt tähele pandud inimlikuna.
Et hiljuti möödus 80 aastat Uno Naissoo sünnist, siis lihtsad read temast: «...mäletan, kuidas Sa Raadio, / Filharmoonia, muusikakooli vahel / tegid lõputuid tiire / alati oli Sul kiire...». Või Lepo Sumera: «Valulik loomingu rada / oli peidus / nalja ja naeru taga».
Kokku on selliseid portreesid Olev Sau kogumikes üle saja.
Raamat
Olev Sau
«Ei saa mitte vaiki olla 14»
Valimik Eesti heliloojate portreid
20052008