Lang ei välista Estonia laevahuku uut uurimist

Urmas Seaver
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Parvlaev Estonia makett meremuuseumis
Parvlaev Estonia makett meremuuseumis Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Justiitsminister Rein Lang märkis oma vastuses riigikogulastele Evelyn Sepale ja Toivo Tootsenile, et ta ei välista tulevikus Estonia laevahuku uut uurimist, kuid see peaks olema Eesti, Rootsi ja Soome ühine otsus.

Keskerakondlased Sepp ja Tootsen küsisid muu hulgas Langilt, kas ta toetab riigikogu ja vabariigi valitsuse praegusest suuremat koostööd, mis viiks rahvusvahelise uurimise taasavamisele seoses Estonia hukuga.

Lang vastas, et «asjatundjate komisjoni viimase lõppraporti järeldustest selgub, et kui soovitakse kindlalt tõestada, et reisiparvlaeva Estonia huku põhjustas vöörivisiiri laeva kere küljest lahti tulemine ja seega on ülejäänud laevakere terve, tuleb laevavraki väliskülge süstemaatiliselt uurida ja uurimistoimingud korrektselt jäädvustada».

Samuti märkis ta, et Eesti, Soome ja Rootsi vahel sõlmiti 23. veebruaril 1995. aastal hauarahuleping kaitsmaks hukkunud inimeste viimast puhkepaika.

«Hauarahuleping sõlmiti selleks, et vrakki kaitsta rüüstajate eest ja mitte selleks, et takistada edaspidiseid uuringuid, kui neid peaks vaja olema,» tõdes minister. «Minu arvates, ei saa laevahuku uue uurimise alustamist kaugemas tulevikus välistada, kuid see peab olema Eesti, Rootsi ja Soome ühine otsus.»

Septembri lõpus märkis Lang Estonia laevahuku uuest uurimisest Postimees.ee`le, et «Eesti valitsus ei kavatse sel teemal teha ühtegi initsiatiivi ning valitsuse jaoks on see teema lõpetatud».

Sepa initsiatiivil esitas Keskerakond septembris riigikogule, millega partei tahab taas luua parvlaev Estonia hukkumise asjaolude selgitamiseks uurimiskomisjoni. Ettepaneku kohaselt moodustatakse uus riigikogu uurimiskomisjon Estonia uppumise põhjuste ja sellega seotud asjaolude väljaselgitamiseks ning rahvusvaheliseks parlamentaarseks koostööks.

Tänavu veebruaris valitsusele oma töö esitanud asjatundjate komisjon tõdeb oma raporti järeldustes, et olemasolevad tõendid ei võimalda ümber lükata väiteid, et laeva põhjas on auk või et vesi tungis 15 aastat tagasi uppunud laeva autotekile traagilise õnnetuse ööl muul viisil kui vöörirambi kaudu.

Komisjoni tööd juhtinud riigiprokurör Margus Kurm on rääkinud Postimehele, et peab õigeks mere põhjas lebava laevavraki uurimist, mis võimaldaks tõele lähemale jõuda.

Estonia katastroof leidis aset 15 aastat tagasi ööl vastu 28. septembrit. Õnnetus nõudis 852 inimelu.

Tagasi üles