Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2016/02/22/5072545t1h7e51.jpg)
/nginx/o/2013/09/06/2312981t1h281b.jpg)
Kui piibli kümme käsku keelavad jumalakartlikul inimesel petta ja varastada, siis neil, kes soovivad pangast laenu saada ja pääseda kõrgetest intressidest, tuleb edaspidi täita kolme käsku.
Iga eksimus tähendab, et laen muutub kallimaks või jääb hoopis kättesaamatuks. Igatahes ei tohi inimene, kes tahab panga usaldust äratada, jääda võlgu pangale ega teistelegi firmadele, samuti peab ta oskama oma rahaga ümber käia nii, et pangaarve iga kuu lõpuks nullis ei ole. Hoiduda tuleks SMS-laenudest ja kasiinost, sest seegi võib kurjalt kätte maksta.
Ranged nõuded tulenevad pankades rakendatavast uuest süsteemist Basel 2, mis on kohustuslik kõigile Euroopa Liidu riikide pankadele. Kui seni võis laenuotsust mõjutada ka pangatöötaja heatahtlikkus, siis edaspidi arvutab kliendi riskitaseme välja arvutiprogramm.
Hansapanga juhi Erkki Raasukese sõnul tähendab see laenu soovijate diferentseerimist. «Kui enne sai laenu anda heale ja halvale kliendile üsna sarnastel tingimustel, siis uus süsteem võimaldab diferentseerida.»
Ehk kui väga head kliendid saavad laenu senisest parematel tingimustel, siis keskmistele, mitte nii headele ning halbadele klientidele tuleb laen kätte kallimalt või ei saa nad seda üldse.
Raasukese sõnul on täiesti võimalik, et automaatse hindamise tulemusel osa kliente enam laenu ei saagi, sest siis ei pigista pank puuduste koha pealt enam silma kinni.
«Krediidiriski järgi seatakse kliendid nn skooringuklassidesse ja madalamatesse klassidesse sattunud laenusoovija puhul on targem jätta laen andmata,» selgitas Raasuke. «See pole majanduslikult mõttekas, sest kompenseerimaks nende riskantsust, peaks intress olema nii kõrge, et sellise intressiga seda laenu ei võetakski.»
Loomulikult ei jälgi pank pidevalt, kas klient võtab näiteks sularaha kasiino juures olevast automaadist või võtab SMS-laene.
«Krediidiotsuse puhul aga loomulikult laenuhaldur vaatab, millised on rahaliikumised inimese arvel. Kui midagi alarmeerivat silma hakkab, siis tuleb kliendiga sellest rääkida,» teatas Raasuke.
Kui inimene on ühe laenu eest juba võlgu jäänud, siis see, kas ta saab edaspidi laenu või mitte, sõltub Nordea krediidijuhi Ivar Kallasti sõnul võlgu jäämise põhjusest. «Pank vaatab igal juhtumil eraldi, mis põhjustel võlg tekkis. Regulaarsel SMS-laenu võtjal üldjuhul Nordeast laenu saada pole võimalik,» tunnistas Kallast.
Hansapanga eluasemefinantseerimise osakonna arendus- ja analüüsijuht Kersti Arro tunnistas, et Basel 2 kasutusele võtmisel muutub enim kliendi hindamise protsess. «Oluliseks muutub kliendi varasem krediidiajalugu, mis mõjutab nii laenu kättesaadavust kui hinda. Varem korrektselt oma laene tasunud inimestel pole aga mingit põhjust muretseda.»
Hansapanga töötajate 2007. aastal alanud koolitustel keskendutaksegi Arro sõnul sellele, milliseid parameetreid kliendi hindamisel tähtsaks pidada.
Basel 2 pakub krediidiriski kapitalinõuete arvutamiseks kolme keerukusastmega meetodit. Eesti Panga finantsvahenduse osakonna juhataja Jaak Tõrs ütles, et kuigi siinsed pangad kasutavad Basel 2 süsteemi juba aasta algusest, ei ole keegi veel keerulisemale meetodile üle läinud. See tähendaks aga just seda, et laenuintress võib klientide lõikes erineda.
«Eestis tegutsevad pangad kasutavad lihtsaimat meetodit, kus kapitalinõude arvutamisel on riski suurust arvestavad määrad kehtestatud määrusega ning need on kliendigrupiti kõigile samad,» tõdes Tõrs.
Raasukese sõnul lootis Hansapank juba tänavu keerulisemale süsteemile üle minna, aga taotlusega jäädi jänni. Uus võimalus tuleb 2009. aastal. «Ma ei oska teiste pankade eest rääkida, meie aga lootsime keerulisemale lahendusele üle minna juba aasta algusest, kuid ei jõudnud nii kaugele,» selgitas Raasuke. Seepärast kasutab Hansapank praegu nn Basel 2 standardlähenemist.
SEB teatas, et on viimaste aastate jooksul valmistanud ette Basel 2 rakendamist, mis võimaldab kliendi krediidiriske täpsemalt hinnata. «SEB on esitanud finantsinspektsioonile taotluse saada luba sisereitingute meetodite rakendamiseks,» teatas pank.
Kui Nordea kontserni Põhjamaade pangad tegutsevad Basel 2 reeglite järgi juba eelmisest aastast, liigub sinnapoole ja täiustab oma riskide hindamise süsteeme ka Nordea Eesti.
3 käsku
1. Ära jää ühegi kohustusega pangale võlgu.
2. Ära jää võlgu teistele firmadele, näiteks telefoni-, elektrifirmadele jt.
3. Jäta palgale vastavas ulatuses sääste, ära lase pangaarvet nulli minna.
* Need tingimused täitnud klient saab laenu senisest soodsamalt.
* Tingimusi eiranud ei pruugi laenu saada või peab maksma suuremat intressi.
Allikas: pangad
Kommentaar
Priit Kiilmaa
finantsinspektsiooni kapitalijärelevalve divisjoni juht
Eesti pangad peavad Basel 2 raamistikku rakendama alates 2008. aasta algusest. Pankadele tähendab üleminek Basel 2-le eelkõige kohustust hinnata oma klientide riski võimalikult täpselt, kuna sellest sõltub nendelt nõutava kapitali suurus. Basel 2 lubab pankadel kasutada täpseid statistilisi riskihindamise mudeleid, mis eeldab aga finantsinspektsiooni eelnevat heakskiitu.
Tavalisele pangakliendile tähendab Basel 2 rakendamine eelkõige seda, et laenude andmine muutub riskitundlikumaks. Juhul kui pankades kasutatakse statistilisi riskihindamise mudeleid, sorteeritakse automaatselt (IT-süsteemi abil) välja eriti riskantsed kliendid, kellele pank igal juhul laenu anda ei soovi.
Riski, et laenuvõtja ei suuda tulevikus oma kohustusi panga ees täita, hinnatakse mitme näitaja alusel. Nendeks võivad olla näiteks juba võetud laenukoormus, sissetulek, haridustase jpm. Seost iga konkreetse näitaja ja riski vahel mõõdetakse aga panga ajaloolisel kogemuse alusel.
Näiteks on ajaloolise kogemuse põhjal võimalik järeldada, kas suurema tõenäosusega satuvad makseraskustesse põhihariduse või kõrgharidusega inimesed, või seda, kas ja kuidas mõjutab maksekäitumist vanus.
Laenuvõtja käitumist ennustab aga kõige paremini tema enda varasem maksekäitumine. Kui inimesel on olnud minevikus probleeme laenude maksmisega, on üsna tõenäoline, et samalaadsed probleemid tekivad tal ka tulevikus. Seetõttu kujunevad just mineviku maksehäired laenu saamisel peamiseks takistuseks.
SMS-laenu võtmist minevikus käsitlevad pangad ohumärgina seetõttu, et sellist tüüpi laenu võtmine võib viidata kehvale maksevõimele või riskantsele maksekäitumisele.