Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/06/2313085t1h1259.jpg)
Soome noorema põlvkonna tuntumaid kirjanikke Sofi Oksanen peab Leena Hietaneni raamatus «Eesti külm sõda» avaldatud väiteid «okupatsioonimüüdist» Eestis võrdseks holokausti eitamisega.
«Lugesin seda raamatut ning pean ütlema, et olen väga imestunud, peaaegu okeeritud, et selline kirjastus nagu WSOY on avaldanud broüüri, mis pole midagi enamat kui Kremli propaganda ja desinformatsioon,» väitis Oksanen.
Ta peab kaheldavaks, kas Soomes oleks saanud ilmuda holokausti eitamisele keskenduv raamat.
«Hietanen eitab okupatsiooni ja see on väga tõsine asi ning sellesse peab suhtuma samuti kui holokausti eitamisse. Okupatsiooni müüdiks nimetamine on võrreldav holokausti müüdiks nimetamisega,» kirjutas Oksanen, kes on ema poolt eestlane.
Kirjaniku sõnul on väga tähtis rääkida venelaste olukorrast Eestis, kuid Hietanen ei ole selleks valinud õiget teed.
Oksanen taunib kaasaminemist Vene poliitikutega ning poliitika huvides inimeste kasutamist mängumärkide ja nukkudena.
Oksaneni sõnul saab raamatut liigitada ka vihkamiskirjanduse (hate-literature) hulka, kuid ta peab seda inimõigustega tegelemisel väga ohtlikuks meetodiks, mis teeb kahju venelastele Eestis ning suurendab lõhet nende ja Eesti vahel.
«Dekoloniseerimine ei ole lihtne protsess, soomlased saavad sellest halvasti aru ning teavad sellest vähe,» nentis Oksanen.
«Mis minus tõesti tülgastust tekitab, on see, et on peaaegu unustatud, et venelased diskrimineerisid eestlasi aastakümneid, et «rahvavaenlastel» oli kaua aega Eestis probleeme ning et olukord ei muutunud enne iseseisvuse tulekut,» leidis Oksanen.
«Soomes on palju inimesi, kes ei tea midagi elust Nõukogude Eestis ja kellel pole aimugi venestamisest, küüditamisest jne. Just sellepärast on halb, et esimene asi, mida nad sõltumatust Eestist kuulevad, on «tõde», mida neile pakub Hietanen.»
«Hietanen toob palju näiteid natsi-Saksamaast Iisraelini. Ainsad massimõrvarid, kelle ta unustab, on KGBst ja Gulagist ning seepärast ei eita ta üksnes okupatsiooni, vaid ka Gulagi. Sedalaadi teod peaksid seaduse järgi olema kuriteod,» tegi Oksanen kokkuvõtte.
Hietaneni raamat on ühtlasi märk taassündinud finlandiseerumisest, leidis kirjanik lõpuks.