Keemikud avasid Tartus uue keemiahoone suure pauguga

Tartu linnapea Urmas Kruuse (vasakult), Tartu Ülikooli keemia instituudi direktor Enn Lust, loodus- ja tehnoloogiateaduskonna dekaan Peeter Burk, teadusprorektor Kristjan Haller, rektor Alar Karis ning haridusminister Tõnis Lukas keemikutele õnne soovimas. Foto: Margus Ansu

Tartu Ülikooli Chemicumi avamisel korraldati eile nii suurejooneline tulevärk, et peaminister mattus leekidesse ning ehmunud linnarahvas kutsus kohale päästekomandod.

Chemicumi kõige silmatorkavam – või pigem ninnatorkavam – erinevus vana keemiahoonega võrreldes on tõsiasi, et see ei haise, vaid esialgu kõigest lõhnab värskelt lahtipakitud mööbli järele. Ja on täiesti võimalik, et uus keemiahoone ei hakkagi kunagi haisema, sest ka kõige võikama aroomiga eksperimente saab nüüd sooritada võimsate koht-tõmbetorude all.

Seetõttu on tõenäoline, et keemikuid ei tunne ühistranspordis enam kunagi haisu järgi ära, kui nad just ei juhtu astuma bussiuksest sisse kemikaalidest tulvil portfelliga. Niisuguseid olukordi vanasti nimelt ette tuli, meenutas keemikuharidusega peaminister Andrus Ansip eile hoone avamisel.

Ainulaadsed ruumid

Osaliselt alles kolimisjärgus Chemicum sisaldab lisaks võimsatele tõmbekappidele ka seadmeid, mis on täiesti ainulaadsed.

Nii töötab seal näiteks 14 miljonit krooni maksev kaheosaline massispektromeeter, mis suudab identifitseerida eri aineid keerulistes aineühendites isegi väga väikeste koguste juures. Osa selle seadme komponente on toodetud Tartu Ülikooli eritellimusel ning neile ei leidu selles maailmas analooge.

Aga Chemicumis paikneb ka iga koduperenaise unelmatesse kuuluv ruum, mille õhukuupmeeter sisaldab kõigest 10 000 tolmukübet. Seda nimetatakse ülipuhtusruumiks ning seal mõõdetakse raskemetallide sisaldust inimese veres.

Keldrikorrusel asub tuba, milles on võimalik arvutiekraanilt vaadelda aine sisestruktuuri ühe aatomi täpsusega. See ruum on isoleeritud paksu tinakihiga, mis tähendab, et seda saab muust universumist peaaegu täielikult eraldada.

Omaloominguline tulevärk

Kolimine on juba seljataga ka laboris, kuhu aeg-ajalt helistavad F-1 vormelimeeskondade esindajad, et lootusrikkalt pärida Tartu Ülikooli teadlaste viimaste edusammude kohta tehnoloogia arendamisel, mis võimaldab salvestada ja taaskasutada auto pidurdamisel tekkivat energiat. Selles laboris tegeldakse iga päev enam kui 2000-amprilise elektrivooluga.

Ning nagu eile sosistati, paikneb kusagil Chemicumi ülakorrustel ka katseruum, kus teoreetiliselt on võimalik aurustada terve inimkeha ja see ventilatsiooni kaudu «korstnasse saata».

Loomulikult ei ole üht keemiahoonet võimalik sisse õnnistada ilma omaloomingulise tulevärgita ning seda tehti Chemicumis eile rohkesti.

Lindi läbilõikamisel pidi peaminister Ansip peaaegu kulmud kõrvetama, kui tal paluti tuli otsa torgata gaasiga täidetud õhupallidele. Õhtupoolikul süütasid keemikud Maarjamõisa väljal nii vägevad bengaali tuled, et ümberkaudsete elanike hädakutsete peale saabusid kohale tuletõrjekomandod.

Tartu Ülikool jaguneb kaheks

Tartu Ülikooli rektor Alar Karis, Chemicum on juba kolmas suur õppe- ja teadushoone Tartu äärelinnas Maarjamõisa väljal. Millised rajatised siin veel oma järjekorda ootavad?

See ei sõltu ainult meist. Väli on nii suur, et ülikoolil üksinda on raske seda täis ehitada. Siia võiksid kolida näiteks ka farmaatsiafirmad või meie ülikoolist välja kasvanud spin-off-ettevõtted. Samuti on meil veel puudu nn siirdemeditsiinikeskus, mis oleks vahepealseks etapiks alusuuringute ja kliinilise meditsiini vahel.

See siirdemeditsiinikeskus oleks siis Biomeedikum 2?

Jah, kuid praegu on vara veel öelda, millal seda ehitama hakatakse ja kui palju selleks raha kulub. Igatahes on teada, et 2016. aastaks peab Euroopa struktuurifondi raha olema kasutatud, see on meile raamiks.

Kas võib juhtuda, et tulevikus räägitaksegi hoopis Maarjamõisa Ülikoolist, mitte Tartu Ülikoolist?

Seda kindlasti mitte, oleme viimasel ajal hoopis koondanud humanitaarteadusi kesklinna. Kuid teatavast tinglikust jagunemisest kaheks – ülikooliks all-linnas ning siin Maarjamõisas – võib küll rääkida. (PM)