Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alla Jakobson, Eesti Juudi Kogukonna esinaine:
See tähendab mulle väga palju, sest juutide ajalugu on sajandeid olnud selline, et kogu aeg on elatud teadmata, mis saab edasi. Olen alati toonud näite Saksamaalt, mille heaks juudid tegid väga palju. Kuid siis tuli Kristallöö (1938. aasta 9. november toim) ja kõik muutus täiesti teiseks. Iisraeli riik on juutidele nagu garantii, et see rahvus jääb püsima.
Aleksandr Zukerman, «Subboteja» saatejuht:
Armastan seda maad, sest kui näiteks sõidad bussis, siis konduktor teatab peatusi «Kolgata mägi, järgmine peatus Ketsemani aed» , alles siis sa mõistad, et just sellel väikesel maalapil toimus ajalugu. Muidugi on valus, et selles riigis tehakse inimestele palju haiget. Kui rääkida «vere häälest», siis seda kuu tagasi Iisraelis viibides ma enam ei tundnud. See, mis Iisraelis on väga meeldiv, on söök. Igast maja aknast tuleb meeldivat toidu lõhna.
Hagi ein, Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakooli direktori kt:
Esiteks on Iisrael koht, kus elab mu vend, see on koht, kuhu on maetud mu ema. Kuna seal elab mu vend oma lastega, siis suur osa mu perest on selles riigis, seepärast olen mures ja mõtlen selle riigi peale.
Teiseks tähendab Iisrael vaprat riiki, kes pärast sõda on sarnaselt meiega arenenud ja raskustest hoolimata saanud tublisti hakkama. Nagu meiegi.
Iisraelist on teistel riikidel palju õppida: seda, kuidas igaühest ja üksikust hoolida, kuidas rahvana kokku hoida ja kuidas keerulistes oludes hakkama saada.
Eri Klas, dirigent:
Mul on hea meel, et üks maa on iseseisev ja vaba!
David Vseviov, ajaloolane:
See tähendab ühe ajaloo, ühe rahva jätkusuutlikkust. Näitab seda, et riik, mida polnud sadu aastaid, on võimeline fööniksina tuhast tõusma. See annab lootust, mõeldes ka Eestil olevikule ja tulevikule, et midagi ikkagi on võimalik säilitada üle pika aja.
Teine oluline emotsioon, mis tekib, on ühe riigi ja rahva tahe olla ja alles jääda.
Cilja Laud, Eesti juudi kogukonna nõukogu esinaine:
Mulle tähendab Iisraeli 60 aasta juubel väga palju. Esiteks on see minu ajalooline kodumaa, teiseks, kõik hea ja halb, mis selles riigis juhtub, juhtuks justkui minu perekonnaga. Olen õnnelik, et see riik on olemas ja loodan, et ka Eestis Iisraeli juubelit suurelt tähistatakse. Kogukonnas ja koolis me seda igatahes oleme alati teinud.