Posti sirvinud Tartus elav naine avastas õudusega, et tema hasartmängusõltlasest poja võlad SMS-laenuandjate ees on kasvanud sadadesse tuhandetesse kroonidesse.
Perepoja SMS-laenud võivad perelt võtta kodu
23. mai 2008, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oma perekonnanime teiste pereliikmete säästmiseks mitte avaldada soovinud Aino ja tema abikaasa on mõlemad pensionärid, kes elavad paar aastat tagasi laenuga soetatud kodus koos täisealise poja ja tütrega. Remontivajava maja ehitamiseks võeti laen 25 aastaks ja maja omanikeks vormistati mõlemad lapsed.
Hiljuti avastas pensionil olev Aino, et tema 28-aastane poeg on võtnud laenu kõikidest SMS-laenukontoritest, katnud laene uute laenudega, kuid suurema osa võlgu võetud rahast kasiinodes maha mänginud.
«Neid ümbrikke oli seal terve virn, tegin ühe lahti ja seal oli võlasummaks juba 200 000 krooni ning see ei olnud veel inkassofirmale üle antud,» rääkis Aino.
Naise hinnangul võivad tema poja võlad SMS-laenukontoritele olla kokku pool miljonit krooni või rohkemgi. «Kardan, et jääme võlgade tõttu ilma nii oma kodust kui ka pojast, ta ei suuda iialgi seda raha tagasi maksta,» tõdes Aino.
Noore mehe hasartmängusõltuvus ja laenamine said hoo sisse ühel ajal eelmisest kodust väljakolimisega. «See oli keeruline lugu, kuidas oma kodust ilma jäime ja pidime laenuga uue elamise soetama, ta on kerge psüühilise puudega ja väga mõjutatav,» pakkus Aino põhjuseid poja allakäigule.
Mures ema kinnitusel on poeg oma probleemist teadlik, kuid ei suuda sellega toime tulla. Abi ei olnud ka kasiinodes nn keelunimekirja kandmisest, sest öised käigud hasartmängukohtadesse kestavad edasi.
«Ma saan kohe aru, kui ta seal on käinud. Ta magab terve ööpäeva nagu surnu ja kui on ärkvel, siis oksendab,» kirjeldas Aino. Tema sõnul on pere abi otsinud hasartmängusõltlaste ühingust ja psühhiaatritelt, kuid tulutult.
Hasartmängukorraldajate liidu tegevjuht Tõnis Rüütel tõdes, et kuigi paljusid kasiinokeelu avalduse teinutest on see aidanud, ei suudeta kõikide sõltlaste pääsu mängupõrgutesse takistada. Kehtivaid avaldusi on sõltlastelt praegu 560 ning kõigi nende äratundmine käib tema sõnul töötajatele üle jõu.
Võimaliku lahendusena nägi Rüütel järgmise aasta alguses jõustuvat seadusemuudatust, mis kohustab mängusaale kõikide sisenejate dokumente kontrollima.
Tarbimislaenude tagasimaksmisega on hinnanguliselt hädas ligikaudu 60 000 inimest, ning ennast lõhki laenanud inimestele üritavad lahendusi pakkuda ka omavalitsused.
Tartu linnavalitsuse sotsiaalabi osakonna peaspetsialist Inge Kool soovitas kindlasti omavalitsuste võlanõustajate juurest abi otsida. Tema sõnul on võlanõustamise vajajaid üha rohkem, kuid nii suurt buumi, nagu SMS-laenude tulles kardeti, õnneks veel tulnud ei ole.
«Saame vaadata üle pere tulud ja kulud, paluda võlaandjatelt pikendust, suunata juristide ja psühholoogide poole,» rääkis Kool. Abistamist raskendab tema sõnul aga see, et inimesed ei taha kokku laenatud summade tegelikku suurust piinlikkuse tõttu avaldada.
«Väga raske on aidata ka seetõttu, et inimesed tulevad abi otsima alles siis, kui asi on juba väga hull, ja keeruline on võtta sealt, kust enam midagi võtta ei ole,» tõdes Kool.