Peagi algab ülikoolides diplomite jagamine. Bakalaureusekraadi omandajad tunnistasid, et paljud valivad eriala, mõtlemata, mida sellega tulevikus peale hakata, kirjutab Agnes Kuus.
Ülikoolilõpetajad ei tea, mida haridusega teha
24. mai 2008, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Ülikooli ajaloo erialal peagi bakalaureusetööd kaitsev Madis Raaper tõdes, et üliõpilased, kes mõtlevad erialase töö peale, on vähemuses. «Nad ei tea, mida nad edasi teevad, ja pürgivad pigem diplomi kui teadmiste poole,» nentis Raaper.
Samuti ei saa tema sõnul eirata fakti, et pehmed erialad sotsiaal- ja humanitaarvaldkonnas on ületäidetud. «Selgelt oleks vaja rohkem inimesi, kes suudavad ise midagi reaalselt ära teha, mitte ei kommenteeri oma vabast ajast seda, mida teised teevad,» leidis Raaper.
«Kui ülikool võtab aastas vastu sada tulevast ajaloolast ja 120 filosoofi, siis seda on ikka meeletult palju. Mida nad kõik tegema hakkavad?» arutles Raaper.
Õigeks ei pidanud Raaper ka seda, et kõrgharidus on kättesaadav kõigile, kel rahakott õppemaksu maksta võimaldab. «See devalveerib kõrghariduse, minu arvates peaksid olema endiselt sisseastumiskatsed, mitte lävendipõhine vastuvõtt, siis saaks ülikoolid rohkem valida, keda vastu võtta ja keda mitte,» rääkis ta.
Raaperi huvi ajaloo vastu pärineb juba algklassidest ning seega oli ajaloostuudium Tartus ainus ja läbimõeldud valik. «Käin sõjaväes ära, siis lähen magistrisse ja välistatud ei ole ka doktorantuur,» ütles Raaper. Tulevikus näeb ta end kas õppejõuna või riigitööl, kus saaks kasutada ka ajalooteadmisi.
«Aga kui aus olla, siis on meil enam-vähem pooled tunnistanud, et tulid õppima, kuna ei leidnud midagi mõistlikumat, ja nad on kas eriala vahetanud või üldse ära läinud,» rääkis Raaper.
Tallinna Ülikoolis peagi filosoofias bakalaureusekraadini jõudvad Ott Kagover, Ester Bogdanov ja Eva-Maria Maiste tunnistasid, et õppimist alustades ei mõelnud nad keegi sellele, mis neist saab ja kui palju on neil võimalik tulevikus raha teenida.
«See on väga tavaline küsimus, mis sinust saab, kui ülikooli lõpetad. Mina tahtsin areneda ja usun, et ka intellektuaalse haridusega inimeste järele on vajadus,» ütles Bogdanov. Kursusekaaslane Maiste täiendas teda, öeldes, et neid on kannustanud vajadus saada paremaks inimeseks.
«Mina usun, et filosoofiaõpingud annavad sellise laiema haridusbaasi, mis võimaldab edaspidi kas kultuuri või hariduse valdkonnas alati tööd leida ja üsna kiiresti tööks vajalikud oskused selgeks saada,» lisas Kagover.
Ükski kolmest tulevasest filosoofist ei karda töötuks jääda, ka pole nad oma tulevase palga suuruse või ameti üle veel pikemalt juurelnud. «Humanitaaralad on populaarsemad, kuna inimesed on järjest julgemad valima seda, mis neile endile meeldib, mitte tulevasele palgale mõeldes,» leidis Maiste.
Tallinna Ülikoolis rekreatsioonikorralduse eriala bakalaureuseõpet lõpetav Leho Luukas on oma ülikoolikaaslastest enam kahe jalaga maa peal. «Olen viimased poolteist aastat töötanud ürituste juhina ja olen veendunud, et minu valik oli õige,» oli ta rahul.
Luukas on koos kursusekaaslastega asutanud ettevõtte, mis korraldab firmadele üritusi. «Võib öelda, et elame päris hästi ära ja teenistus on korralik,» kiitis Luukas ülikoolis saadud teadmisi.
«Aga neid, kes õpivad algul ühte, siis teist ja lõpuks kolmandat eriala ja ikka ei oska endaga midagi peale hakata, on paraku päris palju,» tõdes ka Luukas. Tema hinnangul on ülikoolid ülerahvastatud ja kalle mittevajalike erialade kasuks.
«Ehk on põhjus selles, et ülikoolidiplom on prestiine, ehkki tehnikumis saaks sobivama hariduse ja hea töökoha,» pakkus Luukas.
Tallina Tehnikaülikooli peatne logistika bakalaureusekraadi omanik Lissi Õispuu sattus logistikat õppima juhuslikult, sõbra soovitusel. «Aga nüüd olen rahul, sest võimalus tööd saada on palju suurem kui filoloogiahariduse puhul, mis oli minu algne plaan, ja ka palgad on suuremad,» rääkis Õispuu.
Ka Õispuu arvates on kõrgharidus humanitaarvaldkondade poole kaldu. Ta tõi näiteks, et kuigi TTÜs on palju võimalusi omandada inseneriharidust, lõpetavad nendele erialadele sisseastunutest vähem kui pooled.
«Ei viitsita matemaatikat ja füüsikat õppida, nõnda jääbki üle ülikoolis asuda õppima sotsiaalerialale,» põhjendas ta.
Haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja Jaan Kõrgesaar tunnistas, et ka tööandjad heidavad ette, et kõrgkoolides antav haridus ei ole piisavalt nõuete kõrgusel ning on liiga laialivalguv, toomata tööturule vajalikke kitsaste erialade spetsialiste. Kõrgesaar selle kriitikaga aga ei nõustu.
«Suuremates riikides on mõeldav, et nööpe õmmeldakse pintsaku järgi, meil siiski mitte,» toetas ta laiapõhjalise baashariduse andmist. Lisaks raskendab Kõrgesaare sõnul tööandjate nõuetega arvestamist see, et ennustused, millised erialad vajalikuks muutuvad, vaatavad ajas edasi mitte rohkem kui kolm-neli aastat, ülikooliõpingud kestavad aga pikemat aega.
Küsitlus
Miks valisite selle eriala, kas olete oma valikuga rahul ja asute tulevikus sel alal ka tööle?
Helena Sarapuu
TÜ, psühholoogia
Minu valik oli läbimõeldud, sest teadsin, et kaldun kindlasti pigem sotsiaalvaldkonda ja usun, et hakkan psühholoogina tööle. Enne tuleb muidugi omandada ka magistrikraad.
Aine õpetamise taset hindan enda koolis kõrgelt, sest õppisin siiski Eesti kõrgelthinnatud psühholoogide käe all. Kohati aga tunnen, et mõnedes kõrgkoolides püütakse bakalaureusõppesse mahutada liiga palju.
Nõustun tööandjate väitega, et koolitatud spetsialiste on vähe ja puudu on reaalerialade spetsialistidest, sest noorte seas on sotsiaalvaldkondade erialad praegu palju enam soositud.
Põhjuseid otsiksin mina aga juba põhikooli või gümnaasiumi õppeprogrammidest. Rohkem võiks populariseerida kutsekõrgharidust, sest ülikoolidesse astub minu arust liiga palju õpilasi. Kui sügisel loengutes ei mahu üliõpilased suurtesse auditooriumitesse ära, siis tundub ju, et midagi on tõesti valesti.
Kristjan Leppik
TTÜ, laevaehitus
Teadsin juba põhikooli lõpus, et tahaksin tulevikus ülikoolis õppida pigem midagi tehnilist kui humanitaarset. Laevaehitus tundus huvitav ja perspektiivikas ning olen rahul nii oma valikuga kui ka õpetamise tasemega ülikoolis.
Lisaks teooriale võiks rohkem olla küll rohkem praktilist poolt, sest ainuüksi teooria tundmisest on vähe kasu.
Tööpõld laevaehituses on lai ja olen suhteliselt kindel, et pärast õpinguid asun tööle samal erialal. Reaalala spetsialiste on vähe, aga ega äsja ülikoolist tulnud noor ei saagi olla kohe spetsialist, selleks tuleb enne kõvasti tööd teha.
Tööandjatele, kelle arvates spetsialiste on vähe, soovitan mõelda kainelt ja tuletada meelde aegu, mil nad ise olid noored, äsja ülikoolist tulnud.
Kõrgharidus minu arust pehmemate teemade poole kaldu ei ole, pigem on probleem tänapäeva ühiskonnas ja õpilastes. Inimene on mugav ja laisk ega viitsi teha mitte ühtegi ülearust liigutust. Tundub, et sotsiaalvaldkonnas on kõrghariduse omandamine mõnes mõttes lihtsam kui tehnilistel erialadel.
Populaarseimad erialad ülikoolides
Tartu Ülikool lõpetajaid*
Õigusteadus 314
Ajalugu 112
Eripedagoogika 112
Majandusteadus 106
Inglise filoloogia 79
Tallinna Ülikool
Alushariduse pedagoog 81
Reklaam ja imagoloogia 45
Geoökoloogia 38
Rekreatsioonikorraldus 30
Inglise filoloogia 30
Tallinna Tehnikaülikool
Ärindus 95
Tootearendus ja
tootmistehnika 50
Logistika 48
Arvuti- ja süsteemitehnika 47
Informaatika 46
Allikas: Ülikoolid.
* Prognoos eelmise aasta lõpetajate arvu ja bakalaureuseõppe viimase kursuse üliõpilaste arvu järgi