Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/06/2320911t1h886c.jpg)
Maailma parimate kõrgkoolide sekka kuuluvad Massachusettsi Tehnoloogiainstituut ja Bostoni Ülikool meelitavad üliõpilasi ettevõtlusvõistlustele, kus on võimalik võita mitme miljoni krooni suuruseid auhindu.
6. mail kirjutas Prantsusmaa leht Le Figaro külaskäigust kahte kuulsasse ülikooli Ameerika idarannikul. Lugu rääkis sellest, kuidas maailma tippkümnesse kuuluv Massachusettsi Tehnoloogiainstituut (Massachusetts Institute of Technology MIT) ja Bostoni Ülikool suunavad tudengeidning teadlasi tegelema ettevõtlusega.
Le Figaro järgi on nende kahe kõrgkooli üliõpilastel ja õppejõududel suus vaid üks sõna ettevõtlus. Oma firma loomineon saanud kinnisideeks. Pole ka ime, sest nende kahe asutuse loengusaalidest ja laboratooriumidest on välja kasvanud mitmeid legendaarseid ettevõtjaid.
Vaevalt viis minutit pärast külaskäigu algust Bostoni Ülikooli mainitakse telefoni leiutaja Alexander Graham Belli nime.Bell oli Bostoni ülikooli professor ja töötas siin oma leiutise kallal. MITi tudengitele tuuakse eeskujuks Ray Stata, kes lõpetas tehnoloogiainstituudi 1957. aastal ja asutas seejärel ettevõtte nimega Analog Devices, mis on täna üks maailma suurimaid elektroonikatootjaid. Ray Statat tuletab ülikoolilinnakus meelde temanimeline hoone, kus asuvad informaatikalabor ja kunstiinstituut. Ekstravagantne hoone ei ole millegipoolest kehvem mehest, kelle järgi see nime sai hoone projekteeris staararhitekt Frank Gehry. Ray Statal oli oluline osa selle maja ehituse rahastamisel.
Suured rahad ja ekstravagantse dideed liiguvad neis ülikoolides mitte ainult õppehoonete ehituses. MIT üliõpilastelekorraldatakse äriideede võistlust nimega «100 k». Nimi viitab peaauhinnale, mis on sadatuhat dollarit ehk üle miljoni krooni. See, kes esitab parima idee ja sobivaima meeskonna,saab raha oma äriplaanide elluviimiseks.
Edukalt börsile
1990. aastal startis see võistlusnime all «50 k» ehk viiekümnetuhande dollari suuruse auhinnaga. Täna on olemasjuba ka 200 000 dollari võistlus(«200 k»), mis on pühendatud rohelise energiaga seotud äriplaanidele. Peale selle on ka nn liftivõistlus - kes suudab liftisõidu ehk ühe minuti jooksul teha parima esitluse....«Taolistes projektides osaleb 800 üliõpilast lennu kohta: 400-500 võistlejat ning 300 korraldajat,» teatab Kenneth Morse, MIT juhtimiskooli ettevõtluseprofessor rahulolevalt. «Kuidas jõuab teie arvates innovatsioon ülikooli?» küsib juhtimisguru ja vastab ise: «Kindlasti mitte professorite ega administratsiooni kaudu, vaid üliõpilastelt».
Alates 1990. aastast on MITi äriplaanide võistlus «50 k» ehk 50 000 dollarit (millest on tänaseks saanud «100 k») sünnitanud üle 80 firma. Sel võistlusel sündinud ettevõtete börsiväärtuste summa ületab 100 miljardi dollari piiri. Mõned finalistid, näiteks infotehnoloogia ettevõtted Akamai, net.Genesisning C-Bridge InternetSolution (CBIS) on tulnud börsileja alustanud edukat kauplemistoma aktsiatega. Ülejäänud osteti ära teiste tehnoloogiahiidude poolt. Kõik ettevõtted said esialgu hoo sisse just tänu võistlusele, ent kasutasid lisaks ka pankurite, riskikapitali investoritening üriisse kuulunudadvokaatide väärt nõuandeid.Oluline roll oli ka MITi endistel õpilastel.
Ettevõtjate treening
MITi eeskujul on ka mitmetes teistes ülikoolides hakatud korraldama äriplaanide võistlusi. Bostoni ülikool käivitas «50k bis» võistlusplaani. Neli tänavust finalisti kohtusid 9. aprillil.
Ülikool soovib kiiresti arendada üliõpilaste ja teadlaste ettevõtlusoskusi ning on selleks loonud turundus- ja tehnoloogiaettevõtluseinstituudi Itec. Keskust juhib teadlane ja ettevõtja Jonathan Rosen, kes on tegelenud tehnoloogiaarendusega kirurgia vallas ning loonud mitmeid ettevõtteid enne, kui ta ühines ühe maailma suurima ravimitootjaga Johnson &Johnson. Itec teeb tihedat koostööd ülikooli ettevõtlusinkubaatoriga, kus tegutsevad teadlaste meeskonnad. Itec varustab neid materjalide ja logistikaga ning annab nõu ka hinnaküsimustesja kapitali jaotuses.
Nii nagu Ken Morse, rõhutab ka Jonathan Rosen, et noorte loodud ettevõtted on teistsugused. «Idee on muutunud,» selgitab ta. Viie aasta eest unistasid üliõpilased oma projekti käivitamisest garaais. Tänapäeval tahavad nad kohe globaalse projektiga lagedale tulla: rajada Mehikosse firma, mis arendaks tarkvara Bangalores, mida finantseeritaks Aasiast ja millel oleksid rootslastest partnerid. Sellise rahvusvahelise võrgustiku saavutamine läheb aga üliõpilastele kalliks: magistrikraad maksab Ameerika Ühendriikides ligikaudu 40 000 dollarit aastas.
Mõned riigid ei kohku sellise investeeringu ees tagasi. Näiteks Norra saadab nafta müügist laekunud rahadega igal aastal umbes 60 kodanikku Bostoni Ülikooli õppima. Kanada on aga palunud MITil luua koolitusprogramm, millega õpetataks välja kümmekond ettevõttejuhti. «Meil Kanadas on väga head tehnoloogiad, kuid puudub oskus neid turustada. Meil on palju ettevõtteid, kuid me ei oska neid kasvama panna,» selgitab koolituses osalenud kanadalanna Isabelle Bettez.
KOMMENTAAR
INDREK JAKOBSON
TTÜ Tehnoloogia- ja innovatsioonikeskuse juhataja
Tallinna Tehnikaülikoolis on tehnikaerialadel õppivatele tudengitele juba ammu ettevõtlust õpetatud. Sellest on tõusnud väga palju tulu.
Kuid see, et innovatsiooniarendamisel panevad ülikoolid rõhku eelkõige vilistlastele ja ülikoolidest välja kasvavatele ettevõtetele, on palju omasem Ameerika kultuuriruumile kui Euroopale, kuhu ka meie ajalooliselt kuulume.
Pole vaja anda hinnangut, kas selline kord on hea või halb, sest igaüks võib välja arendada endale sobiva süsteemi.
Euroopas eelistatakse pigem teadus- ja arendustöövormi, mis põhineb ülikoolide ja ettevõtete vahelistel koostöövõrgustikel (inglisekeeles collaborative research).
See võib toimida näiteksnii, et ettevõte pöördub ülikooli teadmiste- ja tehnoloogiasiirdeüksuse poole tootearendust või tehnoloogiat puudutava probleemiga, millele ta soovib rakendusteaduse abiga lahendust leida.
Ettevõte lahkab probleemi koos teadlastega. Tulemuseks võib olla konkreetne lahendus, kuid välja võib kasvada ka pikaajaline ja edukas koostöö ettevõtte ning ülikooli vahel.
Kogemus näitab, et taolised koostöövõrgustikud annavad väga hea tulemuse ja seetõttu on neil Euroopas ja Eestis ka palju suurem roll kui ülikoolidest välja kasvanud ettevõtetel.
KOMMENTAAR
AIVAR PERE,
Tartu Ülikooli majandusteaduskonna ettevõtluskeskuse arendusjuht
Ülikoolide traditsiooniline mängumaa õppetöö ja teaduslik uurimine on täienenud osalemisega ettevõtlikkuse loomises.
Seda protsessi kutsutakse teiseks akadeemiliseks revolutsiooniks ja selles osalevaid ülikoole ettevõtlikeks ülikoolideks. Euroopa edulugu on Twente Ülikool Hollandis, mison sünnitanud 25 aastaga 556 väikeettevõtet.
Ettevõtlikkuse meetmete loetelu on lai: ettevõtlus tegevusõppemeetoditel, tehnoloogia-ja teadmussiirde korraldamine, eelinkubatsioon, spin-off programmid, riskikapitali- ja arengufondide rahastamine, toetus omavalitsustelt, ülikooli vilistlaste rakendamine juhendajate ja mentoritena ning ülikooli juhtkonna pühendumus.
Tartu Ülikoolis on viimasel ajal käivitatud üle 20 spin-offfirma. Meie tudengid osalesid ka Eesti äriplaani võistlusel Ajujaht, kus on võitjatele tublid rahad välja pandud.
Entusiasmi süstib meie Ettevõtluskodu pilootprojekt, kus oleme tegevusõppe- ja eelinkubatsiooniga osalised kolme uue ettevõte sünnis. Selle projekti esimesi pääsukesi, vastloodud IT-firma FubitechOÜ, osaleb Rahvusvahelise Noortekoja äriplaanivõistlusel.
Ameerika ülikoolidest välja kasvanud ettevõtted:
Massachusettsi Tehnoloogiainstituut - Bose
Bose valmistab mitmesugust audiotehnikat kõrvaklappidest keeruliste helisüsteemideni, kuid on
tuntud eelkõige väga kvaliteetse heli ja tagasihoidliku välimusega kõlarite poolest. Bose helisüsteemi kasutavad ka mitmed Eestis müüdavad automargid.
Bose asutas 1964. aastal India juurtega Amar Bose, kes töötas tol ajal MITis elektrotehnika professorina. 2007. aastal valis ajakiri Forbes Amar Ameerika 400 rikkaima inimese hulka.
Stanfordi ülikool - Google Inc.
Google Inc haldab Google otsingumootorit, e-postiteenust Gmail, kaarditeenust Google Maps ja mitmeid lisateenuseid. Ettevõtte asutasid 1998. aastal kaks Stanfordi ülikooli doktoritudengit Larry Page ja Sergei Brin, kes investeerisid sellesse 1,1 miljon dollarit. Täna annab Google üle maailma tööd ligi 20 000 inimesele. Googlei kaubamärki hinnatakse maailmas kõige kõrgemalt, selle väärtuseks peetakse 86 miljardit dollarit.