Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/06/2327091t1h540d.jpg)
Keskkonnaminister Jaanus Tamkivist sai esimene Andrus Ansipi valitsuse minister, kelle vaimu opositsioon eilse umbusaldusavalduse katsega proovile pani.
Enne eile õhtul Toompeal ettearvatult läbikukkunud tagandamishääletust tuli reformierakondlasest ministril olla üle tunni roheliste, Rahvaliidu ja Keskerakonna poliitikute süüdistuste laviini all.
Ennekõike heideti Tamkivile ette Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) rutakat reformimist ja rahva huvidega mittearvestavat metsaseaduse eelnõu. Tamkivi oli vastasrinna rünnakust selgelt üllatunud.
«Sündmused saavad alguse väikestest asjadest. Nii ka täna. Tulles tööle, mõtlesin, et avalikke esinemisi ei tule, ja jätsin lipsu kaela sidumata. Harjumuspärane liigutus jäi tegemata ja nii need asjad juhtuvadki,» ütles kõnepulti tulnud minister.
Samas tunnistas ta, et keskkonnaministeerium ongi keerukas ministeerium, kuna seal põrkuvad lakkamatult kaks vastandlikku valdkonda looduskaitse ja ressursside kasutamine.
«Keskkonnaminister on sunnitud päevast päeva käima nagu mööda nööri, ükski vale samm ei ole andestatav ja praktiliselt kõik, mida sa teed, leiab süüdistamist ühelt või teiselt poolt,» pihtis ta. Ühtegi talle omistatud seitsmest surmapatust Tamkivi omaks ei võtnud.
«Metskondade likvideerimine jätab 63 asemele 17, hääbumisele on määratud 50 elujõulist metsaküla või asulat üle Eesti. Kas selline ongi Reformierakonna maaelupoliitika?» päris keskfraktsiooni aseesimees Toomas Varek.
Reiljan süüdistas
Tamkivi vastas, et struktuursete muudatuste järele tekkis vajadus juba mitu aastat tagasi, kui areng jäi paraku seisma.
«Ümberkorraldused on tegelikult möödapääsmatud, et RMK suudaks olla ka nüüdisaegne ettevõte, riigi tulundusasutus,» märkis ta.
Rahvaliitlane Villu Reiljan, kel endal tuli keskkonnaministrina riigikogus eri aegadel üle elada kaks umbusaldushääletust, leidis, et Tamkivi eestvedamisel viiakse metsanduses reforme läbi, ilma et aruteludesse oleks kaasatud asjatundjad ja praktikud. Ka ei jagatavat infot inimestele, keda need asjad valusalt puudutavad.
«Lisaks on tekitatud süsteemis väga tõsine psühholoogiline hirmuõhkkond kes ei ole poolt, on vastu ja tööst ilma,» torkas Reiljan.
Ministri kinnitusel leiavad kõik inimesed RMK süsteemis ka edaspidi tööd. «Mingit sotsiaalset katastroofi ei tule,» sõnas ta. Ka andis Tamkivi lubaduse, et ammuoodatud põlevkivi arengukava jõuab täna valitsuse istungile.
«Me ei kuulnud ministrilt vastuseid umbusalduses märgitud faktidele, süüdistustele ja näidetele olulistest rikkumistest. Minister ütleb, et probleemi ei ole. Minister hoiab sisulisest vastamisest kõrvale,» märkis roheline Valdur Lahtvee oma kõnes.
Lenk umbusaldas topelt
Hääletusel näitas võimuliit oma ühtsust, andes Tamkivi kaitseks koguni 58 häält, millele lisandus üks hääl koalitsioonile appi tulnud Jaan Kundlalt. Koalitsioonipoliitikud hindasid juhtunu mõttetuks naljategemiseks ja poliitmängurluseks.
Samas on juulis valitsusse jõudev metsaseaduse eelnõu pälvinud juba ette paljude looduskaitsjate, metsameeste, teadlaste ja kodanikuühenduste meelepaha.
Umbusaldushääletuse pinevasse õhkkonda tõi ootamatut lõbusust keskerakondlase Heimar Lengi apsakas. Lenk oli umbusalduse avaldamise taotlusele kaks korda alla kirjutanud.
Riigikogu esimees Ene Ergma teatas umbusalduse arutelu alguses, et sellele taotlusele on alla kirjutanud 33 saadikut, ehkki algul oli jutt 34st.