Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/06/2328175t1h647c.jpg)
Riigi sissetulekute kokku kuivamise tõttu pani riigikogu kultuurikomisjon mõneks ajaks kalevi alla valitsusliidu leppes lubatud ja vastuvõtuks küpse laste ringiraha seaduse eelnõu.
Lisaks leidis oma tööle punkti pannud «krokodillide komisjon», et vähemalt 2009. aastal ei jaksa riik kooliealiste laste huvialaringides ja treeningutes käimist osaliselt kinni maksta.
Vastava seaduse eelnõu lugemise katkestamist taotles juba 21. mail Isamaa ja Res Publica Liit.
«Riik võib toetada ka ühe krooniga iga last, mis oleks narritamine, aga samas oleks kõik juriidiliselt korras, seadus oleks täidetud. Tühja lubadust anda ei ole meie arvates hea,» ütles toona Lauri Vahtre, kelle sõnul suhtub IRL eelnõusse üldiselt pooldavalt. «Just huviharidus on koht, kus praegu paistavad kõige selgemalt sotsiaalsed vahed,» lisas ta.
Veel aasta tagasi terendas võimuliidu poliitikute vaimusilmas plaan, mille järgi oli riik valmis tasuma iga ringis või treeningul käiva lapse eest 2000 krooni aastas.
Täismahus rakendumisel tähendaks see riigile enam kui 400 miljoni krooni suurust lisakulu. Eelnõu ajutine seiskamine on valus hoop just Reformierakonnale, kellel on ringiraha üks peamisi valimislubadusi.
Reformierakondlane Lauri Luik andis veel aprilli lõpus lastevanematele lootust. «Ringiraha rakendamine 1. septembrist 2009 nõuab tugevat poliitilist tahet,» märkis Luik toona oma pressiteates. «Loodame, et järgmise aasta eelarvesse saab vajaminev raha rasvaselt sisse kirjutatud. Eesmärk on, et iga noor saaks käia huvialaringis, mitte ei peaks sellest rahapuuduse tõttu eemale jääma.»
Ringiraha oma südameasjaks võtnud kultuuriminister Laine Jänes teatas veel õige hiljuti kultuurikomisjonis, et on valmis tegema kõik, et ringiraha hakataks tuleva aasta septembris maksma. Selleks oleks vaja vähemalt 60 miljonit krooni.
Kultuurikomisjoni nõuniku Terje Põdra sõnul otsustas komisjon sügiseni aja maha võtta. Selleks ajaks tehakse uued majandusprognoosid ja saab otsustada, kas panna seadus 2010. aasta 1. jaanuaril kehtima või mitte. Samas ei pruugi riigil ka ületuleval aastal toetuse maksmiseks piisavalt raha olla.