Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/06/2329369t1h485b.jpg)
Eelmise kümnendi ühe juhtpoliitiku Valve Kirsipuu arvates tulnuks saadikute palgasüsteem ringi teha juba aastaid tagasi, kui nende tasu pärmina kerkima hakkas.
«Süsteemi tuleb muuta. See oli selge juba neliviis aastat tagasi. Olen selles sisemiselt veendunud,» lausus nüüdne parlamendipensionär, aastaid Reformierakonna tippu kuulunud Kirsipuu. Ta pidas isegi häbiväärseks, et enam kui 15 aastat kehtinud kord on nii pikale ajaproovile vastu pidanud.
Kolm korda Toompeale valitud poliitik ja pikalt riigikogu rahanduskomisjoni juhtinud Kirsipuu mäletab hästi, kuidas krooniaja alguses maksti saadikutele 1800-kroonist palka, millele lisandus 350-kroonine esindustasu. 1990. aastate alguse summad oli igati proportsioonis ega pannud proovile ka rahva õiglustunnet.
Sadade eripension ohus
Samas polnud Kirsipuu valmis arutlema teemal, milline võiks olla riigikogu uus palgakorraldus. «Olen üle 10 aasta riigikogus olnud ja asjaga otseselt seotud, sest saan maksimumpensioni. Iga minu sõna saab kasutada minu vastu,» sõnas ta.
Samadel põhjustel keeldus Kirsipuu minemast ka riigikogu nn palgakomisjoni, kuhu teda hiljuti kutsuti. Hinnangut ei andnud ta ka riigikogu eilsele kokkuleppele panna 1. märtsini 2010 seisma kõik keskmise palgaga seotud ametipalgad, esindustasud ja kuluhüvitised.
Riigikogu liikmete, presidendi, ministrite, kaitseväe juhataja, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kõigi kohtunike kõrval puudutab kavandatav sissetulekute külmutamise plaan otseselt ka 130 parlamendipensioni saajat.
2009. aasta 1. jaanuaril jõustuv seadus sätib avaliku sektori eliidi palgaarvestuse ülempiiriks 2007. aasta IV kvartali Eesti keskmise palga. See tähendab, et enam kui poolteist aastat ei tohi riigikogu realiikmele maksta praegusest 49 080 kroonist suuremat palka.
Märgilise, kuid olemuselt ajutise eelnõu andis eile Isamaa ja Res Publica Liidu, sotsiaaldemokraatide, Keskerakonna, Rahvaliidu ning roheliste nimel riigikogule üle Urmas Reinsalu. «Loodan, et parlamendi täiskogu ja komisjonid menetlevad seda ilma viivitusteta, ning et see seadus saaks vastu võetud juba varasügisel, et anda ka teatud puhveraeg,» ütles ta.
Raskelt sündinud eelnõu
Viie fraktsiooni heakskiidu pälvinud eelnõu ülisuure tõenäosusega palkade vähenemist kaasa ei too. Rahandusministeeriumi kevadprognoos ennustas 2008. aastaks 13 027-kroonist keskmist palka, mis viimases kvartalis peaks olema veelgi suurem.
2007. aastal maksti Eesti inimestele keskmiselt 11 328 krooni suurust palka. Ka eelnõu autorid loodavad, et raskel majandusseisaku ajal saab töötasude ja hüvitiste külmutamiselt hoida kokku 45 miljonit krooni.
Raskelt sündinud eelnõust taandas end Reformierakond, tuues põhjuseks vastuolu põhiseadusega. Ajutine ülempiir ei kujuta endast sisulist süsteemi muutmist, ka lubab põhiseadus vastavat parandust, kuna riigikogu liikmeid ei panda varasemast soodsamasse olukorda, kasutavad teised parteid trumbina õiguskantsler Indrek Tederi seisukohti.
Järgmised kaks aastat näitavad, kas poliitikutel on tahet ja jõudu sügavamateks muudatusteks, mis seovad saadikute palgad keskmisest lahti ja hakkavad kehtima järgmise parlamendikoosseisu jaoks.